MIS TOIMUB? ⟩ Viimase nädala jooksul on Islandit raputanud umbes 18 000 maavärinat
5. märts 2021, 09:30
Kuigi Island on vulkaaniline saar ja väikesed maavärinad pole seal midagi erakordset, on viimane nädal olnud isegi kohalike jaoks väga ebatavaline. Meteoroloogiaameti andmetel on viimase nädala jooksul Reykjanese piirkonda tabanud umbes 18 000 maavärinat.
Suurim, 5,6-magnituudiline maavärin, leidis aset 24. veebruari hommikul. Järgmised kaks suuremat maavärinat, mille tugevuseks mõõdeti samuti üle 5 magnituudi, tabasid Reykjavíki ja selle ümbruskonda 27. veebruaril ja 1. märtsil.
Senised maavärinad pole õnneks suuremat kahju tekitanud, kuid kohalikud on pideva maa rappumise tõttu väga murelikud.
Reykjavíki elanik ütles CNNile antud intervjuus, et pidevad maavärinad on tema jaoks midagi uut ja need meenutavad, et looduse üle puudub inimestel igasugune võim.
Ka Grindavíki kaluriküla elaniku Páll Valur Björnssoni sõnul pole varem midagi taolist nähtud. «Tegelikult algasid pidevad maavärinad juba aasta eest, kuid praegu on neid oluliselt tihedamini. Ma ei karda, aga see põhjustab paratamatult ebamugavusi. Ärkan öösiti maavärinate tõttu pidevalt üles. See on raske, aga kõigega tuleb elama õppida,» ütles ta.
Seismiline aktiivsus pole Islandil iseenesest midagi uut, kuid enamikku sellest inimesed ei tunne - neid maavärinad saab registreerida vaid spetsiaalsete seismograafide abil.
Praegu tundub aga, et Islandit raputavatel maavärinatel ei tulegi lõppu.
Islandi ülikooli vulkanoloogia professor Þorvaldur Þórðarson ütles, et inimeste mure maavärinate pärast on igati mõistetav. «Selle piirkonna jaoks on see tegelikult üsna ebatavaline. Mitte maavärinate tüübi või intensiivsuse, vaid nende kestuse tõttu,» selgitas ta.
«Üritame hetkel aru saada, miks see toimub. Üsna tõenäoliselt on tegemist magma tungimisega maakoorde. See on juba maapinnale lähemale liikunud, nüüd jälgime, kas olukord areneb samas suunas edasi.»
Kuna piirkonnas asub mitu vulkaani, on ametnikud hoiatanud, et ees võib oodata vulkaanipurse.
2010. aastal põhjustas Isalandil asuva Eyjafjallajökulli vulkaani purse suurima lennuliikluse seiskamise pärast Teist maailmasõda.