Kodumaised Eurovisiooni fännid räägivad ausalt ära, mida nad tänavusest Eesti Laulust arvavad

Eurovisioonil on lugematul arvul fänne nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Suurejoonelise lauluvõistluse pisikuga on nakatunud ka Gerd ja Alex – kaks Eesti noormeest, kelle elus on Eurovisioon iga aasta mitu kuud tähtsal kohal. Ka Eesti Laulu jälgivad noored pingsalt, kuid mõlemad leiavad, et Eurovisiooni-karusselli silmas pidades on meie eelvoorul veel arenguruumi.

GERD (21)

Tartus õppiv Gerd sai Eurovisiooni pisiku juba varakult. «Perekonnas on alati Eurovisiooni vaadatud. Vanaemal peaks siiani kuskil VHS-kassetid Eurovisiooni võistlustega alles olema,» meenutab Gerd, kelle ema traditsiooni jätkas. 

Esimene laluvõistlus, mille vaatamist Gerd mäletab, toimus 2007. aastal. Ta oli siis seitsmeaastane. «Ütleksin, et umbes kaks-kolm aastat tagasi hakkasin rohkem ka enne Eurovisiooni finaali ja poolfinaale jälgima, mida inimesed arvavad Eesti loost ja vaatasin Youtube'is Eurovisiooni-teemalisi videoid,» täpsustab Gerd. Viimased kaks aasta on tema jaoks alanud Eurovisiooni hooaeg detsembris ja lõppenud mais.

«Tegelikult juba oktoobris-novembris hakkavad uudised tulema, kes esindab või kes hakkab vaikselt valima. Suurema osa inimeste jaoks on Eurovisioon ühekordne sündmus, tihedamad jälgijad on praktiliselt pool aastat lauluvõistluse lainel.»

Tänavuse Eurovisiooni-karusselliga on Gerd juba päris hästi kursis ning kõik väljavalitud võistluslood saavad koolitööde kõrvalt peagi kuulatud. «Ega ma otseselt kõiki rahvusfinaale ei jälgi, aga kõik laulud, mis välja tulevad, kuulan kindlasti ära.»

Gerd Eston Sepp hakkas Eurovisiooni pingsalt jälgima juba seitsmeaastasena. Viimastel aastatel on ta Eurovisiooni teemal postitanud videoid ka oma Youtube'i kanalile. Foto: Erakogu

Mõni aasta tagasi leidis Gerd huvile Eurovisiooni vastu ka loomingulise väljundi. Selleks tegi ta endale Youtube'i kanal Epix Eurovision Guy. Eriti viimasel aastal on ta postitanud sinna palju videod, kus reageerib Eurovisiooniga seotud asjadele. Praeguseks on tal üle 3000 jälgija ja mitut tema videot on vaadatud üle 20 000 korra, kahte koguni ligi pool miljonit korda.

Tänu sellele, et Gerdi kanalil on üle tuhande jälgija, teenib ta videote pealt ka veidi taskuraha. «See ei ole kindlasti eesmärk, miks ma seda kanalit tegema hakkasin. Ma isegi ei mõelnud raha peale, aga see on tore lisaboonus.» Kõige vägevamaks peab aga Gerd oma Youtube'i kanali juures tutvusi, mis ta on tänu sellele teinud.

Lauluvõistluse võlu peitub Gerdi arvates võistluse ja meelelahutuse koosluses. «See on ainulaadne, midagi sellist ja sellises mahus justkui teist ei ole, sellist laulude võistlust, kus riigid omavahel võistlevad. Ja võistlused on alati populaarsed olnud, tahad ikka oma riigile pöialt hoida.»

Eestis on ka kriitikuid, kes ütlevad, et seda pole vaja ja see on lollus. – Gerd

Aga Gerd ei arva, et Eurovisiooni tõmbab vaatama ainult võistlusjanu. «Muusika toob inimesi kokku, kuid seal ei ole mitte ainult muusika, vaid ka sõu. Samas, kui selles ei oleks võistlusmomenti, siis ta ei oleks nii populaarne. Mõlemat poolt on vaja.»

Kui aga küsida, mis on Gerdi lemmikhetk või -sündmus Eurovisiooni ajaloos, ei oska ta kohe midagi erilist välja tuua. Kuigi ta peab Eesti võitu tähtsaks, oli ta tollal vaid aastane ja ise seda hetke ei mäleta. Pärast pikka mõttepausi tunnistab Gerd, et sellise hetke leidmine nõuab kauem aega. 

Küll aga toob Gerd esile viie aasta taguse Eurovisiooni, mille korraldas Rootsi. «Nende korraldus on alati väga hea. Aga 2016, kui Mans Zelmerlöw ja Petra Mede õhtut juhtisid, see on kindlasti minu ja väga suure osa fännide lemmik Eurovisioon. Mitte väga lugude pärast, aga lihtsalt selle kogu kontseptsiooni tõttu,» nendib ta. «See Eurovisioon jääb kindlasti üleüldiselt meelde just õhtujuhtide, sõu ja huumori pärast.»

Osa Eurovisiooni-karussellist on muidugi ka ennustuste põhjal edetabelite koostamine. Tihti on tänu kihlveokontoritele ja fännidele võidulugu juba mitu kuud varem teada. Gerdi arvates see Eurovisiooni igavaks ei muuda. «Sõltub, millal neid ennustusi vaadata. Siis, kui hakkavad peale Eurovisiooni proovid ja selgub, mis lavasõu seal toimuma hakkab, siis see tihipeale lööb kõik kaardid täiesti sassi.»

Eestis on Eurovisioon Gerdi arvates populaarne, sest rahvaarvuga võrreldes on lauluvõistluse vaatajate hulk päris korralik. «Eestis on ka kriitikuid, kes ütlevad, et seda pole vaja ja see on lollus. Ütleksin, et Eestis on väga palju inimesi, kes vaatavad Eurovisiooni ja Eesti Laulu. Vähem on inimesi, kes on Eurovisiooni fännid,» arvab ta. 

Gerdi tutvusringkonnas on üksikud sellised fännid, kes Eurovisiooniga seonduvat mitu kuud jälgivad: «Pigem on jäänud mulje, et pool aastat Eurovisiooni lainel olevaid fänne on vähe.»

Tegelikult Eesti Laul on viimastel aastatel üldise kvaliteedi langusega natuke mõjutanud ka seda, kui palju välismaa fännid seda vaatavad. – Gerd

Eurovisiooni juurde kuulub muidugi ka Eesti Laul, mille üleüldine kvaliteet rahvusvahelise lauluvõistlusega võrreldes kõigub Gerdi arvates aastast aastasse. «Kvaliteeti hinnates võib võtta kahtepidi, tegelikult on vaja ühte väga head lugu. Ülejäänud 23 lugu (varem 19 lugu) võivad olla igasugused. Teisalt võib kvaliteeti hinnata selle järgi, milline on üleüldine tase. Selles suhtes on Eesti Laul olnud viimastel aastatel nii ja naa,» tunnistab Gerd, kelle arvates oli viimane tõsiselt hea Eesti Laul 2017. aastal.

Küll aga on Gerdi arvates tänavused potentsiaalsed võidulood väga kvaliteetsed. «Meil on Uku, Koit ja Jüri, kes kõik kolm võiksid rahulikult Eurovisioonile minna ja isegi võiks sinna Suured Tüdrukud juurde panna, kes ei pane kohe kindlasti ühegi noodiga mööda.»

Kvaliteedist rääkides soovitab Gerd muuta ka Eesti Laul laiemale publikule vaadatavaks. «Tegelikult Eesti Laul on viimastel aastatel üldise kvaliteedi langusega natuke mõjutanud ka seda, kui palju välismaa fännid seda vaatavad. Aga Eesti Laul on ikkagi Rootsi, Itaalia ja Norra, suurte tegijate järel üks vaadatuimaid Eurovisiooni eelvoore,» selgitab Gerd, «seega võiks pakkuda seda heameelt, et ülekandele pannakse ingliskeelsed subtiitrid alla.»

Võimalusena toob ta välja ka rahvusvahelisele publikule suunatud ülekande, kus toimuvat kirjeldavad inglise keelt kõnelevad kommentaatorid. Näitena tõi Gerd esile tänavuse Soome eelvooru, kus just nii tehtigi. Isegi artistidega tehtud intervjuud jõudsid koos subtiitritega internetti. «See ei ole nii keeruline välismaa fännidele seda pakkuda ja see tooks rohkem tähelepanu Eesti Laulule, mis ei oleks ühestki küljest halb.» Gerd loodab, et ehk jõuab järgmine aasta ka Eesti Laul selleni.

Samuti loodab ta, et peagi tuleb Eesti Laulule tagasi möödunud aastal Uku Suviste järel teiseks jäänud Jaagup Tuisk ja korra juba Eurovisioonil käinud Elina Nechayeva. 

GERD ENNUSTAB: SELLINE ON TÄNAVUNE EESTI ESIKOLMIK

1. Uku Suviste looga «The lucky one»

«Kahtlemata Uku parim lugu Eesti Laulul ning võib-olla üleüldse. Laulu «The Lucky One» struktuur on praktiliselt identne eelmise aasta võidupalaga. Sel aastal on laul aga palju modernsem, kuid alles on jäänud vene popi vibe. Suure tõenäosusega saab Uku lõpuks võimaluse Rotterdami sõita.»

2. Jüri Pootsmann looga «Magus melanhoolia»

«Esialgu paigutasin selle 24 loo seas 15. koha kanti. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkas «Magus melanhoolia» meeldima ning kõrvad harjusid ebatavalise refrääniga. Enne poolfinaali oli Jüri minu edetabelis juba top 5 seas, kuid live esitus ei jätnud mingeid küsimusi õhku. «Magus melanhoolia» on ühtlasi ka minu enda lemmik.»

3. Koit Toome looga «We could have been beautiful»

«Kui see lugu pole «koittoomelik», siis mis on? «We Could Have Been Beautiful» on üks parimaid Koidu laule ja kuigi see ei hiilga just originaalsusega, toimib pala ikkagi suurepäraselt. Vokaalne esitus oli poolfinaalis küll krobeline ja vajab veel kõvasti lihvi, kuid loodetavasti suudab Koit õiged noodid finaaliks üles leida ja puhtalt ette kanda.»

ALEX (18)

Sarnaselt Gerdile on ka Alex olnud Eurovisiooni fänn juba väikesest peale. «Esimene, mida selgelt mäletan, oli 2009. aasta lauluvõistlus, kui Eestit esindas Urban Symphony. Ametlikult hakkasin end fänniks nimetama järgmisel aastal,» räägib Alex.

«Mulle tekitas meeletut huvi erinevate maade esitused ja eriti nende lavasõu. Hääletusest ma tollal aru ei saanud, kuid hiljem tegin selle endale selgeks,» ütleb ta naljatades. Nüüdseks on ta end aga kogu Eurovisiooni ajalooga kurssi viinud.

«Oli aegu, kui Eurovisioon keerles mu peas aasta ringi. Nüüd kestab minu viies, nn Eurovisiooni aastaaeg, detsembrist, kui erinevad maad hakkavad kohalike eelvoorude lugusid avaldama, maikuu teise pooleni, kui toimub lõppvõistlus.» Muidugi jälgib Alex tähelepanelikult ka Eesti Laulu.

«Eurovisiooni ajaloo üks meeldejäävamaid hetki minu jaoks oli 2020. aasta erisaade. Kõikide maade esindajad (v.a Belgia) tulid tehnoloogia vahendusel kokku ja esitasid koos 1997. aasta Inglismaa võidulugu «Love shine a light» (originaalesitaja Katrina and The Waves - toim), tuletades sellega meelde, et praegusel keerulisel ajal saame ka eri paigus asudes üksteise jaoks olemas olla,» kirjeldab Alex ajaloolist hetke.

Praegu on Alex rahvusvahelise eurofännide rühma liige, kuid erinevalt Gerdist ei kajasta ta oma huvi Eurovisiooni vastu avalikult. Kuid muidugi tuleb lauluvõistlus sõprade ringis ja aeg-ajalt ka sotsiaalmeedias teemaks: «Vahel satun mõne üksiku laulu kohta kommentaariumisse arvamust avaldama.» 

Eurovisiooni fänn Alex, kelle üks esimesi lemmiklugusid lauluvõistlusel oli 2009. aasta pala «Always», mida esitasid Aysel & Arash. Foto: Erakogu

Alexi arvates on Eurovisioon populaarne seetõttu, et üritusel toimuvat ei oska keegi kunagi päris täpselt ette aimata. «Üllatusi on absoluutselt igal aastal, nii laulude, sõu kui ka tulemuste osas. Arvan, et just see müstilisus ja laulude mitmekesisus inimesi Eurovisiooni vaatama kutsubki.»

Igal aastal on alati midagi sedavõrd vaimustavat ja uut, et see «europisik» nakatab meid üha uuesti. – Alex

Eestlaste huvi Eurovisiooni vastu on Alexi arvates kahanemas. «Mulle on jäänud mulje, et eestlased olid tunduvalt rohkem huvitatud Eurovisioonist sajandi alguses, kui meil järjest häid kohti tuli,» tõdeb ta ja lisab: «Kindlasti on ka praegu palju huvilisi. Mul endalgi on au omada tulihingelistest fännidest tuttavaid.»

Mis aga Eurovisiooni fänne iga aasta lauluvõistluse juures köidab? «Arvan, et me, fännid, oleme aastate vältel programmi ülesehitusega harjunud ning see on meile lihtsalt omaseks saanud. Igal aastal on alati midagi sedavõrd vaimustavat ja uut, et see «europisik» nakatab meid üha uuesti. Olgu selleks siis laulud, need inimesed, kes üritusi korraldavad, või ka asukoht, mis uusi fänne iga aasta juurde toob.»

Viimased kümme aastat Eurovisiooni jälginud Alexil on raske lemmiklugusid valida. «Lemmiklaulude esiletoomisega läheb veidi keeruliseks, kuna aastatega on häid laule tulnud tohutult palju juurde,» põhjendab ta. Siiski toob ta esile paar lugu, mis on aastate jooksul silma jäänud.

«Üks mu esimesi lemmiklugusid oli 2009. aastast, kui Aserbaidžaani esindasid Aysel ja Arash lauluga «Always». Väga mõnus, tempokas, eksootiline pala, mida olen kuulanud sumedatel suveõhtutel siiani. Kodumaistest võistluslugudest nimetaksin üheks meeldivamaks Elina Nechayeva «La forza».»

Tänavune Eesti Laulu võistluslugude valik on, kogu lugupidamise juures, minu arvates üks kesisemaid, mis meil on viimaste aastate jooksul olnud. – Alex

Alexiga Eurovisioonist rääkides on muidugi võimatu Eesti Laulu kõrvale jätta. 2021. aasta võistlusesse suhtub Alex kriitiliselt. «Tänavune Eesti Laulu võistluslugude valik on, kogu lugupidamise juures, minu arvates üks kesisemaid, mis meil on viimaste aastate jooksul olnud,» avaldab ta viisakalt arvamust.

«Paar eetrisõbralikku ja haaravat laulu, millel võiks olla mingit šanssi ka suurel Eurovisioonil, siiski on,» lisab ta kiirelt juurde. «Üldjoontes leian, et sel aastal on artistide seas mitu, kes tegelikult Eurovisioonile minekule ei mõtle, ja on seadnud endale sihi lihtsalt osaleda Eesti Laulul ja sel moel endale rohkem kohalikku tuntust saavutada.»

«Rääkides Eesti Laulust kui produktsioonist, on meedia vahendusel jäänud mulje, et just sel aastal oli poolfinaalides liiga palju kaootilisust ja pigem aja täitmist televaatajate jaoks ehk liialt tühja sisu,» kommenteerib Alex ka otsesaate ülesehitust. «Mina soovitaks keskenduda rohkem artistidele ja nende loomingule,» lisab ta.

Peale sellele soovitab Alex vaadata suuremat pilti. Teisisõnu võiks Eesti Laulul valida tema arvates laule, mis võiks potentsiaalselt meeldida võimalikult paljudele riikidele ja rahvustele. «Usun, et see köidaks vaatajaid veelgi rohkem kaasa elama ning tooks vähem kriitilisi arvamusi meie Eestis toodetava muusika kohta.»

Välismaalaste reaktsiooni silmas pidades tõstab Alex tänavuse finaali lugude seast esile Andrei Zevakini ja Pluuto loo «Wingman». «See on minu arvates pisut liiga ebaküps ja mittemõistetav lugu Euroopa jaoks. Meie kohalikes raadiojaamades oleks see piisavalt mängitav lugu.»

Keda tahab aga Alex tulevikus Eesti Laulul näha? «Väga vaimustav oleks taas Eesti Laulu ridades näha Elina Nechayevat, kes suudaks oma võrratu ja treenitud häälega läbi lüüa nii Eestis kui Euroopas. Mainiksin ära ka Kerli, kelle loovus ja visuaal on samuti alati muljet avaldavad.»

ALEX ENNUSTAB: SELLINE ON TÄNAVUNE EESTI ESIKOLMIK

1. Uku Suviste looga «The lucky one»

«Uku eelmise aasta Eesti Laulu võit jäi suurel Eurovisiooni laval esitlemata ja sel aastal on ta tagasi võistluses jällegi suurepärase lauluga, millel on tugev läbilöögivõime. Seal on kõik olemas – suurepärane vokaal, meeldejääv meloodia, head sõnad ja karismaatiline esitaja.»

2. Koit Toome looga «We could have been beautiful»

«Minu selle aasta Eesti Laulu kõige suurem isiklik lemmik. Võimas ballaad, kirglik ja jõuline esitus ühe Eesti parima meeslaulja poolt. Võrdselt on esindatud nii töökus kui anne. Väga muljet avaldav.»

3. Jüri Pootsmann «Magus melanhoolia»

«Selle aasta kõige eristuvam pala. Jüri on tagasi hoopis teistsuguse ja tunduvalt köitvama esitusega, kui seda oli «Play» aastal 2016. Sõnad on ilusas eesti keeles, lavasõu on hästi kokku pandud ning Jüri artistlikkus seguneb esitatava lauluga loomulikult ja orgaaniliselt, haarab kuulajat endasse. Kahtlane, kas võidab, kuid esikolmikusse peaks kindlasti kuuluma.»

JUHAN PAADAMI EDETABEL

Enne Eesti Laulu oli Eurolaul, mille produtsent oli pikka aega Juhan Paadam. Tänavust Eesti Laulu kommenteerides tõdes Paadam, et võistluse soosik on Uku Suviste, kuid tegelik võitja selgub finaalsaate viimastel sekunditel.

Paadami sõnul on nii ekspertide kui ka kihlveokontorite arvates suurim võidulootus taas Suvistel, kelle edu suudavad ohustada vaid Koit Toome ja Jüri Pootsmann. «Just Jüri Pootsmanni võidu korral võib oma algpanuse tuntumates kihlveokontorites nelja-viiekordistada, konkreetselt FenixBetis isegi seitsmekordistada,» analüüsis Paadam favoriitide võimalusi.

«Kes keda? – see küsimus jääb õhku finaalsaate viimaste sekunditeni. Esikolmik võib omavahel kohti vahetada. Kõik oleneb live-esitusest ning sellest, millised vaatajate grupid saatepäeval oma aktiivsuse maksma panevad,» ütles Paadam. 

Paadami sõnul on lootust, et möödunud hooajal ära jäänud lauluvõistlus sel aastal vaatamata kõigele Rotterdamis siiski toimub ning ekraanile jõuab. 

Paadami 2021. aasta Eesti Laulu favoriitide edetabel:

Uku Suviste «The lucky one»

Koit Toome «We could have been beautiful»

Jüri Pootsmann «Magus melanhoolia»

Kadri Voorand «Energy»

Suured Tüdrukud «Heaven's not that far tonight»

Nagu näha, noorte Eurovisiooni fännide ennustustes ja Juhan Paadami edetabeli eesotsas paistab silma tugev kolmik: Suviste, Toome ja Pootsmann. Kes kolmest artistist saab võimaluse minna Eestit Eurovisioonile esindama, selgub üsna pea.

2021. aasta Eesti Laulu finaal toimub juba täna õhtul. Otseülekanne ETVs algab kell 19.30. Eesti Laulule saab kaasa elada ka Elu24 otseblogi vahendusel.

EESTI EUROVISIOONIL

Eesti on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1993. aastast. Esimesena saadeti võistlema lugu «Muretut meelt ja südametuld», mida esitas Jaanika Sillamaa. Finaali see lugu kahjuks ei pääsenud. Teine võistluslugu oli «Nagu Merelaine» Silvi Vraiti esitluses, kuid looga jäädi finaalis eelviimaseks. Vanade reeglite järgi pidi Eesti seetõttu ühe aasta vahele jätma.

1996. aastal astusid võistlustulle Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna looga «Kaelakee hääl», mis tõi Eestile viienda koha. Järgnevatel aastatel läks Eestil üpris hästi. 1997. aastal jäi Maarja-Liis Ilus looga «Keelatud maa» kaheksandaks ja 1998. aastal sai Koit Toome «Mere lapsed» 12. koha. 90ndate lõpus tulid Evelin Samuel ja Camille Camille Eesti esimese ingliskeelse võistluslooga «Diamond of the night» kuuendale kohale.

2000. aastal oli Eda-Ines Etti looga «Once in a lifetime» lauluvõistluse favoriit, kuid jäi lõpuks neljandaks. Aasta hiljem tuli aga Eestile kauaoodatud võit looga «Everybody», mida esitasid Dave Benton, Tanel Padar ja 2XL. 

Dave Bentoni ja Tanel Padari lugu «Everybody» tõi Eestile 2001. aastal kauaoodatud Eurovisiooni võidu. Foto: Nils Meilvang/Scanpix Pool/Code 92004/Scanpix

Lauluvõistluse fännid on pidanud «Everybodyt» üheks nõrgemaks võidulauluks. Samuti on see üks kõige ootamatum võit Eurovisioonil, kuna hääletustabelites ega kihlveokontorites sellele edu ei ennustatud, vahendab Postimees.

Samas oli Eesti võidulaul toona siiski silmapaistev: 49-aastane Benton oli vanim esikoha saanud osaleja; see oli esimene võidulaul, mida esitas tumedanahaline laulja, ning Eesti oli esimene endine Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis Eurovisiooni võitis.

2002. aastal Eestis toimuva Eurovisiooni lauluvõistluse võitjaks tuli naaberriik Läti. Eesti ise sai võistlusel Sahlene esitatud looga «Runaway» kolmanda koha. Järgmised kuus aastat ei saatnud Eestit lauluvõistlusel edu. Kesistele sooritustele pani lõpu 2009. aasta, kui algas ka Eesti Laul. Esimene Eesti Laulu võitja oli Urban Symphony lugu «Rändajad», mis jõudis Eurovisiooni finaali ja sai seal kuuenda koha.

Viimaste aastate edukamate võistluslugude hulgast leiab Ott Leplandi «Kuula» (kuues koht 2012. aastal), Elina Borni ja Stig Rästa «Goodbye to yesterday» (seitsmes koht 2015. aastal) ja Elina Nechayeva «La forza» (kaheksas koht 2018. aastal). 

Allikas: Wikipedia, Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel