Jaak Mae kõige esimesed suusad olid just sellised!

Jaak Mae Otepääl, Tehvandi staadioni kõrval Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Raadio Elmar päevaprogrammis rääkis suusataja Jaak Mae. Juttu oli tänavusest Tartu maratoni kogemustest ning mehe esimesest suusavarustusest. Kuula ja loe järele!

Endine tippsportlane Jaak Mae jagas kogemusi ja muljeid tänavusest Tartu maratonist, millega ta ka ise seotud oli. «Jälgisin võistluste kulgu ja olin tööl tehnilise delegaadi abina. Minu hinnangul kulges maraton edukalt! Inimesed olid hoolivad - tulenevalt eriolukorrast ja piirangutest, kõik käitusid väga mõistlikult. Finišis oli osalejate tagasiside väga positiivne. Vingerpussi mängis siinkohal vaid ilm, mis öö jooksul soojaks läks. Hommikul valitsesid kerged plusskraadid ja libisemisolud olid raskemad. Samas, seda suurem oli osavõtjate rõõm, kui nad edukalt finišisse jõudsid,» rääkis Jaak Mae raadiole Elmar.

Mees oli küll maratoni ajal tööpostil, ometigi õnnestus tal terve maratonirada ka endal läbida. «Sõitsin seda rada juba laupäeval. Läbisin selle nelja ja poole tunniga. Kontrollisime, kuidas on jäljed tehtud ja kas toitluspunktid on korras. Kui peaksin raja läbima nüüd võistluskorras, siis ilmselt nelja tunni kandis suudaksin selle ära teha,» muigas endine tippsportlane.

Rääkisime suusavarustusest ja muuhulgas meenutas Mae, millal ta sai endale päris esimesed isiklikud suusad. «Täpset vanust ei oskagi öelda, kuid kindlasti juhtus see enne kooli. Minu esimesed suusad olid puusuusad! Talla all oli kumm, klambreid ei olnud, talvesaapad sai kenasti nahksetest rõngastest läbi panna. Üks nendest suuskadest on kindlasti alles...ja see peaks olema hetkel Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse vitriinis,» lisas ta.

Mees lisas, et puusuuskade abil on nauditud palju talvepäevi. «Puusuuski tuli hiljem teisigi juurde ja nagu poistele kohane, kippusid need alatihti katki minema - küll ehitasime metsavahele hüppeid ja mõni suusk sai lihtsalt vastu puud katki sõidetud. Tuleb tunnistada, et neid suuski kulus mõnel aastal lausa päris hoolega! Mäletan hetke, mil poest enam saada ei olnudki ja pidin suusad laenutama täditütre käest. Nii väga tahtsin talverõõme nautida,» meenutas Mae.

«Puusuuski sai korralikult tõrvatud ja sai ka küünlavaha alla pandud, olenevalt ilmaoludest. Need olid külma ilmaga üsna head. Samas, tänapäevased suusad on palju universaalsemad - need on oluliselt kergemad ja materjal puruneb oluliselt harvemini,» mainis ta.

Mae täpsustas, kui palju tal tippkarjääri ajal suuski oli. «Ühel hooajal oli korraga kuuskümmend paar suuski! Kolmkümmend viis olid klassika sõiduks, kakskümmend viis olid vabatehnika jaoks. Seega, mulle tundub, et mul on karjääri jooksul olnud kokku üle mitmesaja suusapaari,» lisas ta.

«Samas, ei saa öelda, et kogu aeg pidid kõige uuemad suusad olema. Näiteks aastal 2011 tegin ma paar võistlust suuskadega, mis olid välja tulnud aastal 1999. Kui oli konkreetse ilmastiku jaoks olemas mingi väga hea paar, siis selliseid võistlusuuski me hoidsime - nimetasime neid hellitavalt Stradivariusteks! Kõige olulisem oli suusavalikul see, et leiaksime iga ilmastiku ja lumetüübi jaoks oma kindla paari,» sõnas Mae.

Mae olümpiasuusad on hetkel tema juures kodus. «Need suusad on mul koduses suusaruumis, kenasti lae all. Need on emotsionaalse poole pealt mulle väga olulised - viimati olid need mul all aastal 2011, hiljem pole kordagi kasutanud. Samas, need said ka päris korralikult läbi sõidetud. Suusa põhjasid ju lihvitakse, seda plastikut pole sinna väga palju alla enam jäänud, see paar on sõpradele ja lastele näitamiseks,» muigas sportlane. 

Mees lisas, kuidas peaks harrastussõitja oma suuskade eest hoolitsema. «Suusapaar peaks kestma ligikaudu viis kuni kümme aastat. Sõltub sellest, kui palju lume peal liikuda. Tuleb meeles pidada, et nagu iga asjaga, ka suusapaar tahab hooldust saada. Paarikümne kilomeetri läbimisel tahab ta uuesti parafiini saada, kindlasti vajab see paar ka puhastamist. Kui oma suuski hästi ja heaperemehelikult hoida, võib nendega tõesti pea kümme aastat sõita,» mainis Jaak Mae.