KERSTI KALJULAIDI KADUNUD KÕNE ⟩ Presidendi kantselei tuhatoosist leitud dokument: Tige peavoolumeedia, kärnane lambakoer!

Juku-Kalle Raid leidis presidendi kantselei tuhatoosist vabariigi aastapäeva kõne puruksrebitud mustandi. Rahval on õigus teada, mida ta tähtsal päeval presidendi suust ei kuule, vaid mille süvariik on asendanud mingi poliitkorrektse jogaga!

Kallid kaasmaalased!

Head süvariigi töllmokad, peavoolumeedia satraabid ja homoteerulli käsilased!

Lugupeetud Mailis Reps!

Seekordse aastapäeva künnisel pean alustama oma pöördumist murenoodikesega hääles. Mitte ainult võõramaa gripp ei mölla meie keskel ning ei laasta halastamatult ja ei tee väljagi hanerasvast, millega olen kokku mökerdanud kõikide kantseleitöötajate ja Riigikogu liikmete ninaalused, vaid midagi veel ohtlikumat: kadedus, ahnus ja väiklus on meie ühiskonna tõelised õõnestajad! 

Alles see oli, kui tige peavoolumeedia, kärnane lambakoer Süvariigi kodutute krantside kasvandusest, tuli välja järjekordse rünnakuga inimese vastu, kelle parimad aastad on möödunud ennastsalgavalt riiki teenides, käsi alati valmis haarama hariduskabuur järele! Ühe ennasttäis kobrulehe ridadest saime teada, et meie auharidusminister Mailis Repsi koju on sattunud Jura. Ja see ei ole mitte mõni vene nimega süütu poisike, vaid see on ministri ränkraske elutee sammudel alati ära kuluv ning vajalik kohvimasin. Haarad aga peoga tammetõrusid, topid suhu, närid koos siguri ja rukkiga läbi, sülitad masinasse ning peagi on valmis toekas, kosutav ja üdini eestlaslik viljakohv. 

Kallid kaasmaalased! Peavoolumeedia õelus on piiritu! Kui auharidusminister Reps oli kogemata kohvimasina ministeeriumist laua pealt Keskerakonna pastaka pähe koju kaasa võtnud ja oma taskusse unustanud – mille ta oleks ju tagasi pannud! –, hakkas kõige julmem kiusamine ning vihakõne. 

Vähe sellest, et detsembrikuus pöörati ära riik ja peksti läbi meie kõigi nimel Riigikogu nurka tamme asemel istutatud Peeter Ernits, Monika, Mart ja Martin, oli nüüd vaja minna veel inimese kallale, kes töötab palehigis lastega. Lastega, keda meil on niigi vähe ja keda Mailisel on nii palju! Lastega, kes teatavasti on meie elu rukkililled, kohukesed ja meie hämarale tulevikuteele valgust heitvad tõrvikud. 

Siinkohal ei sa enam vaiki olla: kas me tõesti peame olema nii väiklased, et ei suuda kõige raskema töö tegijale kinkida seda kohvimasinat, jätta alles teenrid ta lastele, teenrite kastmekokad, autojuhid, kojamehed, nõunikud ning nõunike treenerid ja nõunikud? Kas tõesti oleme me nüüd korraga nii vaesed? Ei ole! Ainuke vaesus, mis ähvardab eesti rahvast on see süvariigi ja peavoolumeedia lõputu susserdamine paari partei kallal; nende näägutamine, keda armastab 96,8 % eesti rahvast.

Kallid kaasmaalased, süvariigi seapeedid, homoteerulli lubadeta juhid ning peavoolumeedia poriste taldade keelega limpsijad! 

Lugupeetud Mailis Reps!

Eesti rahvas on valimistel rääkinud ning andnud oma nõusoleku eraldada Mailis Repsile see kohvimasin! Ja need ministeeriumiametnikud on samuti Repsile isiklikuks kasutamiseks eraldatud, kes paljukannatanud ema laste tervise ja turvalisuse eest hoolt kanda proovivad – ka kõige tumedamatel aegadel.

Alles mõned aastad tagasi väisas Eestit sõbraliku Kasastani päikeselaadne juht härra Nazarbajev, maailma juhtivpoliitikute seas ka aupaklikult Nazarbaitšikuks kutsutud kangelane, kes käis Riigikogus ja tõi sinna ülekullatud samovari, mille sees loksus 60-kraadine tuborgi tee. 

Kas me tänitasime siis selle kingituse kallal, mis on praegu seal, kuhu ta peabki kuuluma – Henn Põlluaasa köögis. Ei tänitanud! Kingitused on täiesti normaalne viis avaldada lugupidamist nende inimeste vastu, kes meie eest igal minutil võitlevad ja kuvaldaga meie logisevat demokraatiat parandavad.

Me teame juba ajaloost, et õige Eestimaa kuninga, keda oli alati neli – ja siingi tekib paralleel Mailise, Hennu ja Helmetega – tunnuseks oli kohustus kanda nelja kaapkübarat üksteise otsas, sest kuidas muidu teadnuks takune talutaat ning mõmisev meiereimemm, et kuningas tuleb? On vaja selget vahet meid juhtivate kodanike ja alluvate riigialamate vahel, sest muidu on kohe korralagedus majas ja pedebiskviit võtab riigi üle.

Ma väga loodan, et meie väiklushaigus taandub, et keisrile antakse mis keisri kohus ja süvariigi sahkerdajatele ning peavoolumeedia parasiitidele talli juures 103 hoopi vitsu, mille nad on ära teeninud – iga vabariigi aasta eest hoobike! 

Jäägu need heledad litakad, hoogsad hoobid ja põrmustavad põmakad kajama meie kõrvu õigluse saluudina; nii et eestlane saaks süüdata tõrvikuga pinutagust täistopitud piibu ja noogutada lõpuks rahulolevalt: "Jah! Nüüd viimaks on Eesti riik!"