ARVAMUS ⟩ Miks üht väikelast ühe y-tähe pärast peedistama hakati!

Imelike Filmide Festivali (IFF) juhtoinas Harly Kirspuu imestab, miks üht väikelast ühe y-tähe pärast peedistama hakati, ja kas Eesti riik on tõesti vahepeal ära valminud, et muud teha pole.

Ühel ilusal päeval potsatas meie ühisteadvusse uudisteartikkel, mille sisuks oli see, et tundmatud kodanikud lapsevanemad otsustasid enda vastselt väljaprinditud maimukesele nimeks panna Nelery. Igrekuga.

Tere, Dildomar!

Siis läks ilge kammaiijaa lahti. Vahepeal tekkis tunne, et sel ajal, kui mina ilmselt magasin, juhtus nii et Eesti riik on päriselt ka lõpuks ometi valmis saanud, ja Eesti riigi elanikel pole tilligi muud teha kui muretseda selle ühe tite ühe igreku pärast. Käidi kohtus ja igasugust muud jura aeti ka kokku. Kohtus – tõsi küll – käiakse siiamaani.

Me ju tegelikult kõik teame, et nimeseadus on meil olemas põhjusega. Enne seda oleks võinud lapse nimeks panna Leo-Lambakosmos või Pakk-Heina-Karuistmik, ja seaduslikus mõttes oleks kõik okei olnud.

Mul on vahel natukene imelik. Imelik vaadata selliseid lollakaid juhtumeid. Selliseid, kus (hoolimata minu lõppematust austusest Eesti Vabariigi kohtusüsteemi vastu) leidub kuskil selles riiklikus masinavärgis mingisugune vähetähtis hall debiilik, kes ärkab ühel ilusal hommikul üles, läheb tööle, ja siis otsustab näidata seda tibatillukest võimu, mis tal on. Ja siis hakkab ühte vastsündinut peedistama, kes ei jaga veel maast ega õhtust, aga kelle vanemad on ilmselgelt saatanast, sest on pannud oma lapsele nime, kus sisaldub võõrtäht, ja need saatana sigitised suvatsevad oma otsust veel kohtus kaitsta.

Me ju tegelikult kõik teame, et nimeseadus on meil olemas põhjusega. Enne seda oleks võinud lapse nimeks panna Leo-Lambakosmos või Pakk-Heina-Karuistmik, ja seaduslikus mõttes oleks kõik okei olnud. Piir tuligi sealt, kus mingid gustumatud keenjused otsustasid oma põnnile nimeks panna Dildomar Türat.

Teada ei ole, kas nimetatud lapse vanemate soov ka läbi läks, aga kui sellise nimega inimene tõepoolest eksisteerib, siis ma eeldan, et tegemist on Baltimaade kõige kõvema löömamehega, sest säänse nimega saab igal pool lasteaiast saadik kahtlemata peksa nii et silm ka ei pilgu.

Hallid natšalnikud

Ja siis on see õnnetu Y. No päriselt ka, lõpetage ära. Kogu meedia räägib sellest, kohtuveskitel on jälle üks loll jurakas, mida jahvatada. Ja päeva lõpuks on see kõik pointless ja suvaliste hallide natšalnikute viis endale tühjast kohast tööd juurde tekitada ja oma vajalikkust tõestada. Mina olen samamoodi selle Y-tähega eesnime lõpus (jah päris ausalt, mu nimi ongi selline, nii passi kui ID-kaardi kui sünnitunnistuse järgi) elanud 32 aastat, ja ma üldse ei saa aru misjaoks on mõnedel inimestel vaja välja võluda probleeme kohtadest, kus neid lihtsalt ei ole. 

Ja siis on see õnnetu Y. No päriselt ka, lõpetage ära. Kogu meedia räägib sellest, kohtuveskitel on jälle üks loll jurakas, mida jahvatada. Ja päeva lõpuks on see kõik pointless ja suvaliste hallide natšalnikute viis endale tühjast kohast tööd juurde tekitada ja oma vajalikkust tõestada.

Minul enda igrekuga pole mitte mingit probleemi mitte kunagi olnud, ja seda juba, andke andeks, Nõukogude ajast saadik. Sest no Nelery igrekuga või Harly igrekuga pole kaugeltki see, mis oleks Dildomar Türat. Igrekutega või ilma.

Ametkondlikud turbiinid

Meelde tuleb filmide koha pealt Monty Pythonist tuntuks saanud Terry Gilliami film "Brazil" (1985). Üks tema õnnetumaid teoseid – jõle pikalt läks aega, et see üldse valmis saaks, rahastust ei leidunud ei sõprade ega vaenlaste hulgast, ja kui see lõpuks välja tuli, siis kinopubliku vastuvõtt oli tagasihoidlikult öeldes leige. 

Aga see näitab tegelikult välja, mis juhtub kui suvalised turbiinid kuskil ametkonnas hakkavad endale tööd juurde leiutama.

Aga see näitab tegelikult välja, mis juhtub kui suvalised turbiinid kuskil ametkonnas hakkavad endale tööd juurde leiutama. Näiteks kellegi tavaisiku korterist jooksevad läbi suured torud, mis juhivad jumalteabmida jumalteabkuhu, aga mööblil on jalus ja korteris liikuda ei saa. Nimetatud tavaisik võtab nõuks need torud ära koristada, sest no ees on ju. Selgub, et torud juhivad tavalist õhku... kuskile kohta. Paar päeva saab toruvabalt elada, ja siis laekub kuskilt mingine valitsuse tegelane kes ütleb et tegime su elu paremaks ja lihtsamaks – ja torud on tagasi, sama suured kui enne, aga neid on kaks korda rohkem kui varem.

Sellele teele meie taha ju minna?

(Siinkohal eriline mainimine Nelery vanematele, kesiganes te ka ei ole – kui minu vanemad said hakkama, saate teie ka! Edu soovides, Y-ga Harly)