Norra muuseum: Edvard Munch jättis maali «Karje» taha sõnumi

Norra rahvusmuuseumi kunstieksperdid uurisid Edvard Munchi õlimaali «Karje» infrapuna abil ja leidsid tagaküljelt pliiatsiga kirjutatud lause, mille uurimine näitas, et see on kunstniku kirjutatud. Foto: Annar Bjorgli / National Museum of Norway / HANDOUT/EPA/Scanpix

Norra rahvusmuuseumi kunstiekspertide sõnul selgus Edvard Munchi originaalset õlimaali «Karje» (norra keeles «Skrik») infrapunakiirgusega uurides, et teose vasakus alumises nurgas on peitunud tekst.

Seal on pliiatsiga väikselt kirjutatud «Midagi sellist saab maalida vaid hullumeelne», teatab bbc.com.

Munchil valmis teemal «Karje» mitu maali ja graafilist lehte. Nimetatud õlimaal on olnud alates 1895. aastast Norra rahvusmuuseumis.

«Karje» sarja teostel on näha pead käte vale hoidvat inimest, kellel on avatud suu ja pärani silmad. Taustal on näha Oslo fjordi Norra pealinna Ekbergi mäelt.

Edvard Munchi õlimaal «Karje», mis valmis 1893. aastal. Foto: National Museum of Art, Architecture and Design, Oslo / SWNS.COM/National Museum of Art, Architec/Scanpix

Munchi teost uuriti, kuna Oslos avatakse järgmisel aastal uus rahvusmuuseum, kus teos pannakse näitusele.

Kunstiajaloolased on pikalt arutanud, kes võis Munchi teose taha kummalise lause kirjutada ja millal seda tehti. Oli ka neid, kelle arvates kirjutas selle sinna mõni vandaal.

Samas on teada, et kunstnik kannatas kogu elu vaimse tervise probleemide käes ja seega võis ta lause maali taha ise kirjutada.

Kunstieksperdid võrdlesid Munchi kirju maali taha kirjutatud lausega ning veendusid, et tegu on ühe ja sama käekirjaga. Seda kinnitas infrapunauuring.

«See on kindlasti Munchi käekiri. Nii ta kirjades, päevikutes kui ka muudes kirjutistest on tal tähed teatud suunas kaldu,» selgitas muuseumi kuraator Mai Britt Guleng.

1994. aastal varastati õlimaal «Karje» Norra kunstimuuseumist. Tänu Briti politsei salaoperatsioonile saadi see aga üsna kiiresti tagasi.

Arvatavasti lisas Munch oma vaimsele tervisele viitava lause maalile pärast selle valmimist.

Nii Munchi isa kui ka õde kannatasid depressiooni all. Munchi ema ja vanem õde surid enne, kui ta sai 14-aastaseks, ning isa suri tosin aastat hiljem. Tema noorem õde pandi bipolaarse häire tõttu psühhiaatriahaiglasse. 

Munch pandi haiglasse 1908. aastal pärast seda, kui ta varises vaimselt kokku.

«Niikaua kui ma mäletan, on mul alati olnud ärevus, mida väljendan kunstis. Ilma ärevuse ja vaimse haiguseta oleksin nagu tüürita laev,» kirjutas Munch oma päevikus.

Munchi peetakse uue kunstisuuna rajajaks, sest ta lasi lahti vanadest tabudest ja kajastas ühiskonna kitsaskohti.

Kunstiteadlaste sõnul kirjeldab Munchi teoste sari «Karje» ka tänapäevaseid hirme. Seda eriti praeguses koroonapandeemia tingimustes, kus paljudel on pidev sisepinge ning tunne justkui karjuksime oma peas.

Norra uus rahvusmuuseum avatakse 2022. aastal ning lisaks «Karjele» näeb seal veel mitut Munchi teost.

Edvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuar 1944) oli Norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis.

Edvard Munch 26-aastasena Foto: National Library of Norway / SWNS.COM/National Library of Norway /Scanpix

Tema «Karje» on üks tähtsamaid Norra kunstiaardeid. Sellest on saanud rahvusvaheliselt tuntud sümbol, mida kasutatakse sageli originaal- või muudetud kujul reklaamides.

Munch tegi eri tehnikates mitu sarnast maali, pannes esialgu nende pealkirjaks saksa keeles «Der Schrei der Natur» («Looduse karje»).