Katrin Lust kaotas kohtus Veet Manole ja peab maksma 10 000 eurot

Harju Maakohus mõistis teleajakirjanik Katrin Lusti reedel süüdi telenäost selgeltnägija Veet Mano kohta ebaõigete väidete esitamises oma 2016. aastal TV3 eetrisse läinud päris esimeses «Kuuuurija» saates. Vastavalt kohtuotsusele peab Lust valeväited oma nüüdseks Kanal 2 kolinud autorisaates ümber lükkama ning tasuma 10 000 eurot hüvitist. Pooltel on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsus edasi kaevata, mida kavatsevad eri põhjustel teha mõlemad.

«Mind on selles kurnavas vaidluses esindanud Advokaadibüroo PwC Legal, kellele olen tehtud töö eest väga tänulik. Minu advokaatide töö tulemusena on kohus minu hea nime puhtaks pesnud ja öelnud, et need väited, mida avaldati ja «Kuuuurija» saate reklaamimiseks kasutati, on valed. Oluline on, et kohus pani ka saatejuhi isiklikult oma sõnade eest vastutama,» teatab kohtus võidu saavutanud Veet Mano, kes sai Eestis tuntuks telesaates «Selgeltnägijate tuleproov».

Ometi ei ole sensitiiv-ravitseja otsusega täielikult rahul: «Kuigi kohus mõistis Katrin Lustilt välja rahalise hüvitise, siis kaalun siiski otsuse edasikaebamist, sest hüvitise suurus pole minu hinnangul piisav korvamaks minule tekitatud kahju,» lisas Veet Mano Eesti ajakirjandusele saadetud pressiteates.

Vastavalt kohtuotsusele on Katrin Lust kohustatud järgmise «Kuuuurija» saate alguses ümber lükkama Veet Mano kohta öeldud ebaõiged väited – et Veet Mano olevat oma patsientidel, sh lahkunud blogijal Kadri Luigel soovitanud täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda ning olevat seega põhjustanud tema surma. 

Lisaks peab Lust eemaldama telesaate «Kuuuurija» Facebooki lehelt kõik postitused, mis puudutavad esmakordselt 2016. aasta 17. mail eetrisse läinud saadet ning milles viidatakse Veet Manole.

Kohus otsustas Lustilt Veet Mano kasuks välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot ja seadusjärgse viivise.

Kõnealuse saate ja seal esitatud valeväidete osas tegi 2016. aasta 15. septembril tauniva otsuse ka Pressinõukogu, kelle hinnangul rikkusid «Kuuuurija» tegijad head ajakirjandustava ning eksisid Eesti ajakirjanduseetika koodeksi mitmete punktide vastu. 

Veet Mano vahetult «Kuuuurija» saate järel Elu24s intervjuul:

Katrin Lust: kaeban otsuse edasi

Katrin Lust kinnitab telefonitsi kohtuotsusele kommentaari andes, et lahend oli šokeeriv nii talle kui ka juristidele. Esmajoones just asjaolu, et vastutavaks isikuks jäi Lust kui ajakirjanik eraisikuna, mitte aga telekanal ega saate tootnud ettevõte (kõnealuse saate produtseeris Carmen Pritson-Tamme). 

«See peaks iga ajakirjaniku mõtlema panema. Teenisin ühe saateosa juhtimise eest 300 eurot ja pean maksma 10 000 eurot selle eest, et tegin oma tööd,» sõnas Lust ning lisas, et otsused saatesse mineva materjali osas tehti kollegiaalselt, nagu meediaettevõtetes ikka. «Sa hakkad kartma ja mõtlema, et kas tulevikus julged selle tee jalge alla võtta,» tunnistab Lust, et ajakirjanikuna on säärane asjade käik, mis ähvardab isikliku pankrotiga, väga ebainnustav keeruliste lugude avalikkuse ette toomisel ning ohustab sõnavabadust.

Katrin Lusti toetuseks võttis kohtuotsuse uudise peale sõna ka TV3 loovjuht Urmas Eero Liiv, kes oli kõnealuse saate eetrissemineku ajal kanali programmijuht ning «Kuuuurija» saate üks ellukutsujaist.

««Kuuuurijas» oli enamvähem selline lause: «Kas Veet Mano tegevus võis kaasa aidata KL (Kadri Luige – toim.) surmale, seda me kindlalt väita ei saa.» Kohus aga tõlgendas selle lause kindlaks väiteks: «Veet Mano Wannaquot põhjustas Kadri Luige surma». Just seepärast on nüüd Katrini kukil 10 kilone nõue. Õu jee, igatahes ma loodan, et Katrini advokaadid seda asja niisama ei jäta ja peagi hakkame «Selgeltnägijate tuleproovi» läbi viima otse Harju maakohtus,» seisab Liivi avalikus Facebooki postituses, milles ta meenutab ka «Kuuuurija» loo tagamaid.

Loe Liivi postitust:

Just jõudis minuni Harju Maakohtu hämmastav otsus rahuldada Veet Mano Wannaquoti hagi Katrin Lusti vastu ebaõigete...

Posted by Urmas Eero Liiv on Esmaspäev, 22. veebruar 2021

Katrin Lusti kinnitusel oleks toonane programmijuht olnud olnud oluline tunnistaja tema poole kaitseks, kuid mingil põhjusel ei olevat Liivi kohtusse avaldusi andma tahetud.

«Otsustasin anda võimaluse Katrin Lustile – värskele noorele ja autentsele ajakirjanikule olla saatejuhiks, kellel ei olnud veel päris oma saadet, kuid kelle andesse ma siiralt uskusin.Selleks leppisime temaga kokku, keda ja kuidas ta võiks intervjueerida. Sisuliselt oli Katrin Lust vaid intervjuude küsimustes vaba tegema enda ajakirjanduslikke valikuid. Pärast seda, kui selgus, et Kätlin (saate üks allikaid – toim) kinnitas intervjuus Katrin Lustile, et Mano on soovitanud temal lõpetada ravimite võtmine, siis minus Mano osas kahtlus süvenes. Niisiis «Kuuuurija» esimese saate teema oli minu poolt paika pandud ning hilisemas etapis aitasin oluliselt toimetada saate ülesehitust, taustainfot ja diktoritekste. Me ei väitnud saates midagi kindlat, küll aga tõstatasime ülilolulisi küsimusi, mida peaks teadma lai avalikkus. Kätlini näide näitab veenvalt, et VM tegevus on ohtlik,» seisab Katrin Lusti vahendatud Liivi avalduses antud kohtuasja küsimuses.

Kohtuotsusele vaatamata ei kahetse Lust sugugi, et Veet Mano oma saates ette võttis. «See oli aeg, umbes 5 aastat tagasi, kui Eestis algas suur nõiahullus. Olen 100% veendunud, et tänagi on ravitsejaid, kes innustavad ravist loobuma. Kui minu saatega sai kasvõi üks inimene päästetud, siis läks see asja ette,» sõnab Lust ja kinnitab, et temaga on ühendust võetud ja teda haigete lähedaste poolt tänatud, kuna saade pani nii mõnelegi tõve eest «alternatiivset» pääseteed otsinud inimesele n-ö mõistuse pähe.

Katrin Lusti ja juristide kommentaar täismahus

Harju Maakohus tegi reedel otsuse, milles vaagis «Kuuuurija» esimeses, pilootepisoodis avaldatud väidete õigsust Veet Mano suhtes. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda ning saate eemaldamise ja varalise kahju nõude rahuldamata. Kohus aga rahuldas mittevaralise kahju ja ümberlükkamise nõude.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja Katrin Lust on otsustanud selle edasi kaevata.

Katrin Lust selgitab: «Kui alustasin algaja ajakirjanikuna, siis toimetaja oli see, kes otsustas milline lugu tegelikult ilmub. Nii mõnigi kord võib ajakirjanik lugeda lehest lugu ja üllatusega näha enda nime autorina artiklil, millel on aga hoopis teine pealkiri kui mitte isegi sisu. Just sellise reha läbib algaja ajakirjaniku kirjutis. «Nii peabki olema – ajakirjandusel on vastutus oma lugejate eest ja see «valvur» enne info kajastamist on (pea)toimetaja ning toimetus». Sama on kõigi «kutsete» puhul, olgu selleks ajakirjanik, kohtunik või advokaat. Alguses, sellirollis olles otsustab ja vastutab meister, kuidas töö tehakse.

Mille üle saab kohtus vaielda?

Katrin Lusti advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild märgivad, et esmalt tuleb igas meediavaidluses otsida üles see «avaldus» millega hageja väitel avaldati justkui valet. «Vaidluses meie hinnangul selline tegu puudub, sest hagis nimetatud väiteid ei ole saates sellisena kunagi avaldatud,» märgivad advokaadid.

Katrin Lust toob näite ühest väitest, mis kohtuotsuse alusel kuulub ümberlükkamisele: «Veet Mano Wannaquot põhjustas Kadri Luige surma». Ta rõhutab, et tegelikkuses avaldati sõna-sõnalt: ««Kuuuurijal» on põhjust kahtlustada, et Veet Mano poolt soovitatud abi muutis Kadri Luige seisundi halvemaks, sest tervendaja on soovitanud ka teistel patsientidel professionaalsest arstiabist loobumist.»

Kelle vastu saab kohtusse pöörduda?

Katrin Lusti hinnangul on hageja pöördunud vale kostja poole. Nimelt Veet Mano Wannaquoti puudutanud saate näol on tegemist «Kuuuurija» saate pilootsaatega ehk kõige esimese «Kuuuurija» saatega.

Advokaadid Turk ja Pild selgitavad, et seda saadet ei tohi vaadata kui tänast Katrin Lusti «Kuuuurijat», mille sisu- ja muud otsuseid saab teha Katrin Lust. «Veet Mano Wannaquoti vaidluses vaatleme telemaasikul tundmatule noorele ajakirjanikule «katseks» antud esimest saadet, milles Katrin Lustile usaldati vaid intervjuude läbiviimine. Nii saate stsenaariumi kui ka kohtuasjas vaidlusalused väited kirjutas Urmas Eero Liiv. Sarnaselt – kui mängufilmis näitleja vastavalt stsenaariumile esitab väite, mis on väidetavalt ebaõige, siis selle eest ei vastuta näitleja. Avaldajad ka seaduse mõttes on loomulikult olemas, aga selleks on kas peale loetud tekstide autori, saate tootja või siis selle avalikkusele edastanud televisiooniorganisatsioon. Katrin Lust oma pilootsaates ei olnud neist ükski.»

Ajakirjanduslikud põhimõtted

«Ajakirjandus toimib põhimõttel, et alati tuleb toimida heas usus ning lähtuda sellest, mis on ühiskonnas oluline – loomaks ühtset inforuumi meie väikeses riigis elavale kogukonnale. Ajakirjandust õppima minnes on õppida palju. Nii mõnigi ajakirjanduse põhitõde on antud vaidluses küsimuse all.

Esiteks, on saates tsiteeritud allika mälestust. Mälestuse kasutamine on eristatud ja välja toodud. Ajakirjandustudeng õpib, et mälestuse tsiteerimise eest ei saa panna vastutust ajakirjandusele. Seda ka olukorras, kus hiljem selgub, et allikas on oma seisukohta muutnud.

Teiseks õpetatakse ajakirjandustudengile, et ajakirjaniku kõrgeimaks eesmärgiks on pöörata tähelepanu ühiskonna valu- ja kitsaskohtadele; tõstatada tabusid ja valgustada hämaraid tegusid. Sellisena esitleti ka «Kuuuurija» pilootsaadet. Pilootsaade läks eetrisse vastukajaks saatele «Appi tuleb selgeltnägija». Need oli tekitanud ühiskonnas palju kõlapinda teemal «alternatiivne vs teaduslik» meditsiin,» kirjutab Katrin Lust.

«Tundus ja põhjendatult, et inimesed meie väikeses riigis muutusid üha enam «nõiausku». «Kuuuurija» saate puhul leidis programmijuht, et just see teema on vajalik abistamaks kergeusklikke, kes usuvad, et alternatiivsete nn ravitsejate või «ravimite» poole pöördumine on parem, kui seda on arsti juurde minek. Usun siiralt, et kui kasvõi üks inimene otsustas pärast saate vaatamist traditsioonilise meditsiini kasuks, oli saade õigel teemal», meenutab Katrin Lust.

Turk ja Pild täiendavad, et igasuguse kahtluse tõstatamine on ajakirjandusõiguse kaitse piirides ja ajakirjanik peab saama küsida, kahelda, kutsuda lugejat-vaatajat kaasa mõtlema. Vastasel juhul jääks alles vaid «pressiteate»-ajakirjandus.