GALERII ⟩ «Eestimaa uhkuse» tänugalal tunnustati Eesti kangelasi

Pühapäeval tunnustati TV3 tänugalal «Eestimaa uhkus» oma tegudega silma paistnud Eesti inimesi. Tänugalat juhtisid Mart Mardisalu ja Ingrid Teesalu. Gala toimus Tallinna Reaalkooli aulas, kus astusid lavale mitu armastatud Eesti artisti. 

Eeskujulikele eestlastele antud auhinnad valmisid klaasikunstnik Agnes Tormi käe all. Žüriiliikmete seas olid poliitik Urve Palo, laulja Ivo Linna, muusik Mari Jürjens, saatejuht Annely Andermann, vehkleja Nikolai Novosjolov, kirjanik Andrus Kivirähk, maalikunstnik Epp-Maria Kokamägi, TV3 avalike suhete juht Annely Adermann ja aasta põllumees 2020 Kaja Piirfeldt.

Televaatajatelt laekus enam kui sada vihjet, mille seast pidi žürii välja valima kümme. Ivo Linna sõnul selgus peale esimeste häälte kokkukogumist, et väga paljud neist kattusid. Mehe arvates oli väga kurb, et «Eestimaa uhkuse» traditsioon oli kuus aastat pausil. Tal oli gala taastuleku üle väga hea meel, kui teda žüriiliikmeks kutsuti.

Esimesena tunnustati Avo Rosenvaldi, kes hoolitseb vabatahtlikuna Tartu maheaia eest, kus saavad näpud mulda pista kõik tartlased. Viimasel kahel aastal on linnaaiandus Tartus eriti õitsele löönud, sest alanud on uus ajajärk ja kasutusel on suurem pind kui kunagi varem. Mehel on aias tegevust pea igal aastaajal, vaid talvel jääb aed ootele. Tartu maheaias tegutseb praegu ligi 300 rohenäppu ja huvilisi jätkub veelgi, mistõttu plaanib mees õige pea linna abiga maad laiendada. 

Priit Seire süda kuulub Järva-Jaanile ja tema juured on seal ütlemata sügaval. Vaba aega sisustab mees ralliklubi, külaseltsi ja kodumuuseumi juhtimisega. Jõulude ajal ajab Priit hoovist välja oma jõuluvana auto ja valmistab lastele jõuluvana Preedikut mängides palju heameelt. Mehe südameasi on külastada ja kommidega kostitada just neid peresid, kelle kodus on jõuluvana külaskäik pelgalt unistus. Mehe sõnul on pidanud jõuluvana korduvalt habeme taha pisaraid peitma, sest laste rõõm läheb talle nii hinge. Priit tahab avada ka jõuluvana kodu, mida lapsed saaksid külastada. 

Kristi Peegel sai teada, et tema pojal on esimese astme diabeet. Ta ei leidnud kohta, kuhu pöörduda ja kust tuge saada. Sama mure oli ka mitmel teisel lapsevanemal. Seepeale tekkiski Kristil mõte luua diabeediühing. Täna on Eestis 800 last, kes saavad loota Kristi ja tema loodud ühingu abile. Abivahendid on nüüd kättesaadavamad kui kunagi varem ning üheskoos korraldatakse teadlikkuse suurendamiseks ka koolitusi.

Helen Viilukas töötab abikoka ja koristajana, kuid põhitöö kõrvalt jagub naisel aega ka teiste abistamiseks. Naine on toeks oma eakatele naabritele, kes kodutöödega hädasti abi vajavad. Suure südamega naine aitab ükskõik keda, kes küla vahel abi palub. Samuti viib ta toitu oma tädile, kes sõltub Heleni abist mitmeti. 

Üksikema Sigrid Holmseni peres kasvavad kolmikud, kuid kahjuks ilma isata. Sigridi moto on elada päev korraga, sest ta suudab leida endas alati usu, et homne tuleb ilusam. Naine on tänulik selle eest, mis ja kes tema ümber on. Sigrid leiab lisaks oma lastele aega ka Viljandi Elusõna koguduse noortele, kes naist väga kõrgelt hindavad. Naine soovib, et neil oleks keegi, kellele nad saaksid toetuda, keda usaldada ja kellega oma muresid jagada. 

Katri Link tõmbas käima ülla kleidioksjoni, millega kogus raha Eesti Vähiliidu mammograafiabussile. Naisele saadeti kõikjalt Eestist üle 650 kleidi, mille ta müüs heategevuse eesmärgil maha. Link pilditas kleidid ülesse ja pani oksjonile. Oksjoniga kogus ta üle 31 000 euro, millega rahastati 3D-mammograafi ostu. Selle aparaadi abil õnnestub avastada varajast rinnavähki. 

Marten Kuld on tubli lasteaialaps, kelle emal Gerlil on epilepsia. Sellega toimetulek nõuab pingutust kogu perelt. Eelmise aasta varakevadel oli poiss emaga kahekesi kodus, kui ema tabas epilepsiahoog. 5-aastane poiss haaras ema telefoni, et abi kutsuda. Kuigi poiss polnud varem telefoni kasutanud, taipas ta helistada esimesele numbrile, mis ette jäi. Toru võtnud naine aitas poisil kiirabi kutsuda ja lool oli õnnelik lõpp. 

Madli-Mai Norma kasutas oma meisterdamiskirge ülla eesmärgi saavutamiseks. Naise soov oli meenutada hooldekodude elanikele ja töötajatele, et jõulud on helge aeg ja neid pole unustatud. Madli mõtles projektiga alustades oma kadunud vanaisale, kes veetis oma viimase aasta hooldekodus. Madli hakkas koos oma täditütre Eva-Lotta ja pisikese pojaga valmistama kauneid jõulukaarte. Nad innustasid ka paljusid teisi, kes hakkasid samuti kaarte meisterdama. Kaardid jõudsid 19 700 inimeseni üle kogu Eesti. 

Soomest pärit Tuula ja Erkki Pennanen unistasid pensionipõlvest Saaremaal ja otsustasidki sinna kolida. Mehest ja naisest on saanud Ruhve küla kogukonna aktiivsed liikmed. Naine märkas, et sealkandis on palju kodutuid kasse, ning otsustas midagi ette võtta. Tuula avas Saaremaal hubase kasside varjupaiga Nurrunurk. Naine on võitnud oma üllate tegudega Saaremaa inimeste südamed. Usin Erkki aitas aga kaasa ajaloohõngulise retseptiraamatu sünnile. Raamatusse jõudsid paljude saarlaste armastatud retseptid. 

Hooliv ja tähelepanelik Tõnu Muldma töötab Lääne-Virumaal Tudus 11 kliendi sotsiaalhooldajana ning teda peetakse «küla vanaisaks». Aitamisest on saanud Tõnu elustiil ning ta aitab kohalikke elanikke kõikvõimalike majapidamistöödega. Tõnu toob kodukandi inimestele süüa, lükkab teid lumest lahti, koristab, toob kaevust vett – loetelu on lõputu. 

Muusikaliste vahepaladega astusid lavale Mari Jürjens, Jaagup Kreem, Eleryn Tiit, Ivo Linna ja Elisa Kolk.