Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Rein Rannap Eesti Laulu ei salli: laulgu, mis keeles tahavad, tagurpidi või toogu kuradi vanaema lavale

Rein Rannap. Sõru Jazz 2020.

FOTO: Rene Jakobson/Sven Tupits/Sõru Jazz

ERRi hommikuprogrammis intervjuu andnud helilooja Rein Rannap ei ole meie kodumaise eurolauluvõistlusega sugugi rahul. Märt Treierile antud intervjuus pildus ta Eesti Laulu pihta karmi kriitikat.

Intervjuus tunnistas helilooja Rein Rannap, et tal on Eesti eurolaulu võistlusega olnud selliseid kogemusi, et enam osalema ei tõmba. «Ma olen lihtsalt näppe kõrvetanud seal mitu korda,» põhjendas ta seda, miks ta sarnaselt teiste vanade tegijatega Eesti Laulul ei osale.

«Kui minu laul sai publiku meelest kõige paremaks lauluks, võeti just žürii arvamus,» meenutas ta. «Siis aga selgus, et selle laulu tekst on korra enne kõlanud.» Rannapi sõnul tõlgendati Eurovisiooni reegleid Eesti korraldajate poolt omavoliliselt. «Eks need intriigid on seda ettevõtmist algusest peale saatnud,» arvas muusik.

Rannapi sõnul on puusse pandud ka kogu Eesti laulu konkursi nimega. «Aga palun, nimetage asju õigete nimedega, tegemist on Eurovisiooni Eesti eelvooruga - mis sel nimel viga on?» ei mõista 67-aastane muusikalegend. «Laulgu nad mis keeles tahavad, kasvõi tagurpidi või toogu kuradi vanaema lavale,» ei seadnud Rannap piire.

«Laulgu nad mis keeles tahavad, kasvõi tagurpidi või toogu kuradi vanaema lavale.»

2

Eesti Laulu nimi aga sellele tema sõnul ei sobi. «Minu arvates on kurb, kui Eesti laul on ingliskeelse või teevad seda välismaa heliloojad ja esitajad,» põhjendas ta. See on üks põhjustest, miks ta kodumaist eelvooru juba ammu jälginud pole.

Samas ei ole lõppvõistlus tema arvates kunagi igav. «Seal ei raisata aega, see on äärmiselt tihe show. Kolm minutit kannatab iga rahva parimat esitust vaadata küll,» kinnitas Rannap.

Tsirkus maksumaksja raha eest

«Me näeme, et meie Eurovisiooni-valikul on rõhk show'l, välimusel, liikumisel, siis sellisel moodsal kõlal,» kirjeldas Rannap. «Kui aega üle jääb, mõeldakse, et mingid noodid peaks ka olema - ta-da, ta-da!» torkas muusik ning ütles, et need jäävad enamasti kahe-kolme noodi liigutamise juurde.

«See pole oluline enam. Ei vokaalne esitus ega muusika,» on Rannap pettunud. «Umbes viis aastat pole ma enam seda eelvooru jälginud,» tunnistas ta. Probleem pole aga mitte muusikas. «Ma ei kannata neid vahetekste, nalju ning küsimusi,» naeris ta. «Ma ei saa aru, miks peab see maksumaksja raha eest tehtav asi nii glamuurne ja kallis olema.»

«Kultuuril oli nõukogude ajal ikkagi võrratult parem elu,» avaldas Rannap.

2

Rannapi arvates on raha mõju muusikakultuurile isegi hullem, kui okupatsiooniaegse tsensuuri oma. «Kultuuril oli nõukogude ajal ikkagi võrratult parem elu,» avaldas ta. «Oli väike ideoloogiline kontroll, mis puudutas sõnu. Praegu see, kuidas raha kontrollib meid, on ikka palju hirmsam.»

«Viimased 20 aastat keegi ei julge enam mõelda ega oma mõtet välja öelda. Talle virutatakse kohe kirvega - raha pole!» muljetas muusik loomeinimeste olukorrast. See on üks põhjustest, miks Eesti Laul kehv on. «Pole ju mõtet investeerida stuudiokulusid ehku peale.»