Paljude eestlaste lemmikud vastlapäevamälestused ulatuvad lapsepõlve, kus selle päeva juurde on alati kuulunud ka üks korralik tummine hernesupp. Nostalgiarännak Salvesti fotoarhiivides viib meid ajas tagasi pea poole sajandi jagu, mille jooksul on muutunud nii hernesupi retsept kui ka pakendi kujundus.
NOSTALGIAGALERII ⟩ Kas tunned ära, milline on sinu lapsepõlve vastlasupp?
Ilmselt ei ole üllatus, et hernesupp on kõige populaarsem just vastlaperioodil, kuid Salvesti turundus- ja tootearendusjuht Kristel Vilipuu sõnul kuulub see purgisuppide esikümnesse tegelikult läbi aasta. «2020. aastal läks Salvestist teele pool miljonit purki hernesuppi. Muidugi on põhiliseks ajaks veebruar, kus vaheldumisi kuklitega süüakse ära hernesuppi pea 3 korda enam kui madalhooajal, kuid suppide esikümnesse mahub olenemata hooajast hernesupp igal juhul,» kinnitab ta.
Salvesti esimesed hernesupid jõudsid poelettidele juba 1970. aastal ning kandsid toona nime «Hernesupp singiga». Hõrgutise eest tuli välja käia 40 kopikat.
Kui hinda arvestame täna hoopis eurodes ning ka purgi kujundus on aastatega oluliselt muutunud, siis maitses on hoitud traditsioonilist lähenemist, et pakkuda vana head klassikat, mida inimesed ootavad ja mille kodus valmistamiseks tihti aega napib.
«Aastate jooksul oleme vähendanud suppides soola kogust. Samuti on muutunud toorained – oleme kasutanud erinevaid hernesorte, suitsusinke. Oluline retseptimuudatus jääb aastatesse 2001-2002, siis võeti toote koostisest välja searasv,» toob Vilipuu välja mõne olulisema muudatuse selle traditsioonilise supi elukaarel.
Vaata nostalgiagaleriist, kuidas on aastate jooksul hernesupi kujundus muutunud! Milline on sinu lapsepõlve vastlasupp?