Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Urmas Klaas Kultuuripealinnast 2024: Tartu on olnud kogu aeg Eesti kultuurielu keskus

Copy
Tartu linnapea Urmas Klaas.
Tartu linnapea Urmas Klaas. Foto: Sille Annuk

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» oli külas Tartu linnapea Urmas Klaas. Rääkis lähemalt Euroopa Kultuuripealinn 2024 projektist. Kuula ja loe järele!

«Tartu on olnud kogu aeg Eesti kultuurielu keskus! Siit on alguse saanud nii palju ägedat, mis on meie kultuurielu puudutanud. Pean siinkohal silmas erinevaid sündmuseid ja arenguid. Mul on väga hea meel selle üle, et aastal 2024 on Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega Euroopa kultuuripealinnaks,» sõnas linnapea Urmas Klaas raadio Elmar hommikuprogrammis.

Klaas lisas, et Euroopa kultuuripealinna projekt on Euroopa Liidu kõige suurem ühine kultuurialane ettevõtmine. «See liigutab Euroopas miljoneid inimesi! Tegemist on kõige suurema koostööprojektiga, mida on Tartu koos kogu Lõuna-Eestiga ette võtnud,» märkis ta.

Tartu linnapea täpsustas, kuidas algas antud projektialane koostöö Lõuna-Eesti omavalitsustega. «Võtsime ette ja sõitsime läbi 1000 kilomeetrit Lõuna-Eesti imeilusaid metsateid ning käisime meie partneromavalitsuste juures külas. Kõiki tervishoiureegleid järgides, toimusid meie läbirääkimised küll valdavalt väljas - värskes õhus ja üksteisest aupaklikult distantsi hoides. Vestlesime ja kirjutasime alla koostöölepingud. Meie jaoks on oluline, et kõik 19 omavalitsust on valmis meie koostöösse panustama,» rääkis ta.

«Meil on kultuuripealinna projekti raames omavalitsustega ka ühine eelarve. Erinevad volikogud on otsustanud, et nad löövad kaasa, samal ajal panustades ka eelarvesse. See on ka loogiline, sest kui me täna ühiselt ei külvaks, siis oleks hiljem keeruline ka midagi ühiselt lõigata,» sõnas linnapea.

Klaas lisas, et iga omavalitsus teeb oma kultuuriprogrammi ja mõtestab kohaliku piirkonna arengut - nii omavalitsuse sees kui ka laiemalt. «Me loodame, et see projekt annab arengu tõuke kõigile meie eluvaldkondadele. Me ei räägi kultuurist kitsas tähenduses. Peame silmas kultuuri laiemas plaanis, näiteks ka ettevõtluskultuuris, hariduses, loodushoius ning keskkonnateemade käsitluses. Kuidas üldse jääda ellu sel keerulisel ajal? Ellujäämise kunstid on meie kultuuripealinna keskne mõte ja kontseptsioon,» märkis linnapea.

«Loomulikult, on ka kesksed ka erinevad rahvusvahelised projektid, on tervelt 32 programmi! Antud projektid on hetkel hindamisel ja nõustamisel. Peame veenduma selles, et need saavad olema tõesti sellised, mis kutsuvad inimesi siia kokku. Lisaks on meil ka omad ettevõtmised - seda siis igal omavalitsuse tasandil ja ka need peavad mahtuma ühise kontseptsiooni sisse,» lisas Klaas.

Linnapea tõi välja, et hetkel planeeritakse ka juba sisulist tööd. «Oleme alustanud juba «kultuuri kompassidega» ja kohe tulevad ka järgmised sellesarnased ettevõtmised. Hetkel on fookuses teema, mis puudutab oma publiku tundmist. Teisisõnu, kuidas kõnetada inimesi. Selleks, et Euroopa publikut kõnetada, peame ka ise arenema. Kultuuripealinnaks valmistumine on meile kõigile üks suur eluülikool. Me väga palju õpime, areneme ja lihvime oma oskusi selle tegevuse käigus,» sõnas ta.

«Õige pea toimub taotlusvoor uutele projektidele. Seejuures alustame ka vabatahtlike värbamisega. Kõik meie sõbrad saavad soovikorral anda oma panuse, et Euroopa Kultuuripealinn tuleks tõesti äge! Me anname järgmistest sammudest peagi teada. Praegu on ju väga hea aeg, saame ettevalmistusi teha. Valdav ettevalmistustöö toimub hetkel digitaalsete kanalite kaudu ja näost näkku kohtumisi hetkel väga palju pole. Samas, sisuline areng on hetkel vägagi fookuses. Me kõik loodame, et saame peagi tagasi pöörduda normaalse elu juurde. Õnneks aastani 2024 on ohtralt aega. Loodame, et selleks ajaks on piirid taas lahti,» lisas Klaas.

Klaas loodab Euroopa Kultuuripealinna 2024 projekti raames tuua Eestisse ligi miljon külastust. «Loodame, et selleks ajaks oleme saanud korralikult ette valmistada ja see eesmärk saab täidetud,» lisas ta.

Klaas lisas, mis võiks turiste Lõuna-Eesti puhul kõige rohkem kõnetada. «Lõuna-Eesti on ju kultuuriliselt väga mitmekesine paik. Mõtleme siin näiteks meie setokultuuri peale. Mõtleme ka selle peale, millist elu hingab meie Peipsi veer. Meil on ellu viia väga sisukad ja ägedad projektid ning programmid. Saab olema mitmeid suurüritusi, kontserte ning näituseid. Kindlasti teeme koostööd Tartu Ülikooliga, plaanis on ellu viia Euroopa Üliõpilaste Arvamusfestival, lisaks on töös mitmeid akadeemilisemaid projekte. Teeme asju, mille üle ise uhked oleme,» märkis Tartu linnapea.

«Kõik need hoiakud, millega me oma usku kinnitame enda hakkamasaamisesse, tugevusse ja elujäämisesse, on väga teretulnud ja head. Väikese rahvana, me vajame meelekindlust, eeskujusid ja väärtusi. Minu hinnangul on see normaalne ja võikski ka nii jätkuda - kõik, mis on hästi, tuleb püünele tõsta. Muidugi, meil on Lõuna-Eestis palju väljakutseid ja probleeme, just näiteks regionaalarengu mõttes. Kuid üheskoos me saame nii Eesti valitsust kui ka Euroopa komisjoni kõnetada - ja tulla toime nende väljakutsetega,» lisas Urmas Klaas.

Lauri Hermann, Urmas Klaas ja Tiiu Sommer
Lauri Hermann, Urmas Klaas ja Tiiu Sommer Foto: Raadio Elmar
Tagasi üles