/nginx/o/2021/02/13/13628376t1hda15.jpg)
Tuntud Briti väljaanne The Guardian kirjutas jaanuaris kritiseeriva loo Eesti puidutööstusest. Taastuvenergia loosungiga end kaitsev tööstusharu kiirendab kriitilise artikli sõnul kliimakriisi, Eesti looduskaitsjate sõnul toimub Lääne-Euroopa rikaste riikide «taastuvenergia kasutamine» meie riigi arvelt.
Artiklis võtab sõna puusepp Kalev Järvik, kes meenutab aega, kui sai kõndida ühest Haanja looduskaitseala servast teise, pidevalt peade kohal kõrguvad puud.
Sel ajal, kui reisikirjandus reklaamib siiani Haanjat kui kaunist puhkepaika metsade keskel, on reaalsus teine - 2015. aastast, kui riik lubas teostada mõnes looduskaitseala osas lageraiet, mis hõlmab kohati kogu küpse metsa eemaldamist, on olukord muutunud.
Euroopa taastuvenergia Eesti metsade arvelt
The Guardian kirjutab, et metsaraiete eeskirjade leevendamine sai alguse siis, kui rahvusvaheline nõudlus Eesti puidu järgi kasvas. Suurt rolli mängis selles Euroopa taastuvenergiapoliitika, mis julgustab tarbima just puitu kui taastuvat energiaallikat.
Üle poole Eesti pindalast, täpsemalt 2 miljonit hektarit, on kaetud metsaga ning ligikaudu 380 000 hektarit sellest alast kuulub Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alla, mille eesmärk on kaitsta Euroopa metsi ja pakkuda seejuures elupaika haruldastele ja ohustatud liikidele. Haanjas elab 29 kaitsealust liiki, sealhulgas must-toonekurg, väike-konnakotkas ja rukkirääk.
Ehkki looduskaitsealade haldamisel on tähtsad Euroopa Liidu direktiivid, reguleerivad metsaraiet siseriiklikud seadused ning Eestis on raie lubatud seni, kuni see ei kahjusta rabasid ega muid erilisi paiku ning ei toimu lindude paaritumisajal.
MTÜ Eestimaa Looduse Fondi esindaja Siim Kuresoo räägib artiklis, et tema sõnul on otsene seos Euroopa Liidu taastuvenergiapoliitika poolt julgustatud biomassi töötleva tööstuse kasvu ning Eestis toimuvate lageraiete vahel.
"On selgeid tõendeid selle kohta, et metsaraie intensiivistumine on vähemalt osaliselt tingitud suuremast nõudlusest biomassi soojus- ja elektrienergia järele," on kirjas koostöös Läti ornitoloogiaühinguga avaldatud raportis, kus tõdeb Eestimaa Looduse Fond, et üle poole Eesti ja Läti puidugraanulite ekspordist läks 2019. aastal Taani, Hollandisse ja Ühendkuningriiki. Seega rohelise energia kasutamine nendes riikides mõjutab otseselt raietöid kahes Balti riigis.
Numbrid on masendavad
The Guardiani ajakirjanike uurimistöö tulemusel leiti, et lageraiete osakaal kiirenes tõepoolest pärast 2015. aastat. Eestis kadus aastatel 2001-2019 Natura 2000 looduskaitsealadest 15 000 hektarit metsamaad. Britid toovad illustreeriva näite, et see on kaks korda suurem maalapp, kui Manhattani saar New Yorgis. Kusjuures, 80% sellest raiest on toimunud just viimase viie aasta jooksul. See on mõjutanud ka metsaaladel elutsevaid linnuliike - metsalindude arv on sel perioodil vähenenud 50 000 paari võrra aastas.
The Guardian kirjeldab ka Eesti ajakirjanduses toimuvat diskussiooni metsade majandamise üle ning samuti mainitakse ka seda, kui Saku elanike metsakaitserühmitus piketeeris RMK lageraiete vastu. MTÜ Saku valla metsa kaitseks esindaja Ivar Raigi sõnul muudame meie Eesti puidu graanuliteks ja müüme teistesse riikidesse. «See on käsitletav jätkusuutlikuna, kuid meie Eestis kannatame».
Sõna saavad ka puidutöösturid
Ehkki väga limiteeritult, annab The Guardiani artikkel võimaluse ka puidutööstuse esindajatel kõnelda. Ajaleht kirjeldab Graanul Investi kui suuruselt teist puidugraanulitootjat maailmas ja Kirjaneni kui ühte rikkaimat inimest Baltikumis.
Kirjaneni sõnul on Eesti puidutööstus maapiirkondaes suurim tööandja. Ta lisab, et metsi tuleb majandada ning ilma metsa majandamiseta kaovad sageli metsadest kaitseväärtused. Tema sõnul on otstarbekas kasutada nii metsamajanduse kui ka puidutööstuse jäätmeid kasulikul otstarbel, saades neist soojusenergiat.
Loe põhjalikku artiklit metsatööstusest ja selle jätkusuutlikusest SIIT.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)