14-aastaselt kardisõitjana areenile kihutanud ja hiljem poksimaailma siirdunud Simone pidi tippspordist loobuma, kuna kaasasündinud liigeseprobleem takistas võistlemist. Nüüd on ta pühendunud teiste õpetamisele ja harimisele ning on jõudnud treenerina nii kaugele, et on saanud virtuaaltrenni anda enam kui 10 miljoni jälgijaga rahvusvahelisel platvormil. Siiski hellitab ta lootust, et naaseb kunagi võistlussportlasena kardirajale.

20-aastane Simone Viidas on Viimsi tüdruk, kes on lapsest peale silma paistnud «poisilike» huvidega. «Ma kasvasin vanema vennaga üles sõda mängides, legodega, autodega ja nii edasi. Ümberringi olid alati pigem poistest sõbrad,» räägib ta. Vend Tristan ei õpetanud nooremat õde ainult kaklema, vaid näitas eeskuju ka võidusõidurajal. Tristan Viidas on maailmatasemel ringrajasõitja, niisamuti on võidusõiduga seotud ülejäänud suguvõsa: Simone isa, onud ja vanaisa. Viimane kuulus jää- ja söerajasõidus Nõukogude Liidu koondisse.

Seetõttu oli ainult aja küsimus, millal Simone võidusõitjageen avaldub. Siiski läks sellega pisut kauem aega, kui isa oleks lootnud. «Esimest korda proovisin karti sõita kuue- või seitsmeaastaselt. Sellega oli naljakas lugu, et mu isa küsis minu käest, miks ma sirge peal gaasi põhja ei pane. Ma olin vastanud, et kuhu mul kiiret on. Siis mu isa mõtles küll, et minust sõitjat ei saa,» räägib Simone. Viis–kuus aastat hiljem proovis tüdruk uuesti, jäi silma Viimsi kardikooli treenerile ning jõudis kiiresti võistlustele.

Kuigi Simone oli nii võidusõidus kui hiljem poksivõistlustel üks väheseid tüdrukuid, ei tundnud ta end kunagi väljajäetuna. «Oli inimesi, kes vaatasid mind sellise altkulmu pilguga, aga kuna mu pere on võidusõidumaailmas hästi tuntud, siis pigem oodati põnevusega, kas ma sõidan sama hästi kui mu vend ja mida suudan korda saata. Vahepeal kui poistest kiiremini sõitsin, siis kõik mossitasid pärast nurgas,» meenutab Simone rõõmuga, kuidas poistele tuule alla tegi.

Kikkpoksija Simone Viidas.
Kikkpoksija Simone Viidas. Foto: Remo Tõnismäe/Postimees Grupp

Hüvastijätt tippspordiga

Kuigi kardiroolis kihutas Simone Eesti tippude hulka, tuli ühel hetkel vastu võtta raske otsus ning mootorispordiga lõpparve teha. «Ma tegin järjest isiklikke rekordeid, kõik oli hästi, hooaeg läks hästi, aga ühel hetkel ma tundsin, et see ei pane enam mu südant nii kiiresti põksuma kui varem,» räägib Simone. Motosport nõuab aga sajaprotsendilist pühendumust ning poole kõvaga seda teha ei tasu. «See oli hästi keeruline hetk, kuna ühel hetkel sai võidusõidust mu identiteet. Pidin sellest lahti laskma ja midagi uut leidma.»

Kommentaarid
Copy