:format(webp)/nginx/o/2021/02/09/13620431t1h64cf.jpg)
Endise tõsielustaari Paris Hiltoni (39) sõnul väärkoheldi teda Utah internaatkoolis. Naine käis esmaspäeval kohtus õigust nõudmas. Hilton soovib, et noorteasutuste tegevust jälgitaks rohkem ja selliseid asju ei juhtuks. Tõsielustaar tuli juhtunuga päevavalgele 2020. aasta augustis, kuid otsustas anda sellele nüüd ametliku käigu.
Paris Hilton õppis Provo Canyoni koolis, mille vastu võitleb ta nüüd kohtus. Hilton saadeti 2000. aastal 11 kuuks internaatkooli liigse pidutsemise tõttu. Kooli töötajad väärkohtlesid noort Hiltonit nii vaimselt, verbaalselt kui ka füüsiliselt, kirjutab The People.
«Minu nimi on Paris Hilton, olen üle elanud institutsionaalse väärkohtlemise ja räägin täna sadade tuhandete laste eest, kes on praegu Ameerika Ühendriikide hoolekandeasutustes,» lausus Hilton Utah kohtus.
«Viimased 20 aastat näen ma hirmuäratavaid unenägusid sellest, kuidas mind röövivad keset ööd kaks võõrast inimest, kes võtavad mind läbiotsimiseks alasti ja lukustavad mind mingisse asutusse. Ma tahan, et saaksin teile öelda, et see kummitav õudusunenägu on lihtsalt kujutelm, aga see pole nii,» jätkas Hilton.
Naine rääkis, mida ta koolis õppides koges: "Mind väärkoheldi iga päev verbaalselt, vaimselt ja füüsiliselt. Mind eraldati välismaailmast ja minult võeti ära kõik inimõigused." Ta tunnistas, et teda sunniti sööma ravimeid, mis muutsid ta tuimaks ja väsinuks. Peale selle ei näinud ta 11 kuu vältel kordagi päikesevalgust ega saanud värsket õhku hingata.
/nginx/o/2021/02/09/13620463t1h5096.jpg)
«Mul ei olnud mingit privaatsust. Mind jälgiti iga kord, kui ma käisin vetsus või pesemas,» rääkis naine oma traumeerivast kogemusest. Vaid 16-aastane neiu tundis, justkui oleks pilgud ta kehale naelutatud. «Ma olin alles laps ja ma tundsin end väärkohelduna,» lisas ta.
Hilton kardab, et koolis koheldi lapsi niimoodi veel aastaid. Ta arvab, et olukord hakkas paranema alles siis, kui ta rääkis sellel teemal möödunud aasta septembris oma dokumentaalfilmis «This is Paris». Filmis rääkisid oma kogemustest ka mitu naise klassikaaslast.
Naine tõdeb, et ta ei räägi juhtunust selleks, et teistel temast kahju hakkaks. Ta tahab tuua päevavalgele asjad, mida sellistes asutustes tehakse. «Selliste programmide töötajad ja arendajad peaksid tundma häbi. Kuidas suudavad inimesed elada teadmisega, et noori nii koheldakse?» küsis hämmingus naine.
Möödunud aasta oktoobris korraldas Hilton koos väärkoheldud noortega meeleavalduse. Plakatid käes marsiti kooli juurde ja nõuti selle sulgemist, kirjutab The Guardian. Meeleavaldajad kandsid musti T-särke, mille rinnaesisel seisis kiri «Vaikusekoodi murdmas» ja seljal «Ellujäänu».
/nginx/o/2021/02/09/13620440t1h15b6.jpg)
Naine tõdeb, et tema jaoks on sellisel isiklikul teemal hirmutav rääkida, kuid see on vajalik. «Ma olen ehtne näide sellest, et raha ei kaitse väärkohtlemise eest kedagi,» ütles Hilton lõpetuseks. Naine annab endast kõik, et tema endine kool ja kõik teised noori väärkohtlevad asutused suletaks.
Möödunud aasta septembris tegi kool avalduse, kus eitas dokumentaalfilmis öeldut. Kool kinnitab, et nad ei kasuta sekkumisviisina üksikvangistust ega määra õpilaste distsiplineerimiseks neile ravimeid.
«Me ei poolda ega propageeri mingisugust väärkohtlemist. Igast väidetavast/võimalikust väärkohtlemisest teavitatakse õiguskaitseasutusi ja lastekaitseteenistust,» seisis avalduses.
/nginx/o/2021/02/09/13620438t1h3d07.jpg)
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)