Anu Raua vaibanipid tõid kunstisaali rahvast täis

Mark Soosaar ütles näituse avamisel Anu Rauale (keskel) ja Heimtali muuseumi perenaisele Merle Puusepale, et Heimtalis Kääriku talus külaskäimine on lausa pidupäev. Foto: Veronika Uusna

Eelmisel nädalal avati Pärnu uue kunsti muuseumis Eesti tekstiilikunsti vanameistri Anu Raua näitus “Mulgi kuue graafika”.

Enamasti traditsioonilises põimtehnikas vaipu loonud kunstnik tõi näitusele eelmisel aastal valminud paarkümmend näpunööridega ehitud vaipa. Raud nimetab uut tehnikat, kus tööriistadeks on vaid käärid ja niit-nõel, hellitavalt “Mulgi kuue graafikaks”. Nimelt sai kunstnik oma leiutiseks inspiratsiooni musta Mulgi kuue kaunistamisest punaste näpunöörkirjadega.

Niisugused kaunistused pakkusid vanasti maagilist kaitset, kuna punane niit või lõng pidi eemale hoidma vanakurja ning kõik muu halva. Punane ääris on näiteks Kihnu körtidelgi.

Lihtsad pildid kodukülast

“Mul oli ammu mõte teha midagi Mulgi kuue hõngulist, olen ju ise Mulgimaalt pärit,” rääkis Raud. “Ühel päeval külastasid mind Pärsti hooldekodu töötajad ja küsisid, kas ma oskan sealsetele asukatele igavuse peletamiseks mingit tegevust välja pakkuda.

Nii see näpunööri-mõte tekkis, sest minul on palju lambaid ja lõngu ning nöörikerasid hakkas järjest tulema. Eelmine aasta läks mul ERMi juubelivaiba tegemise all, see oli väga aeganõudev töö ja selline lustiline joonistustega mängimine oli mulle hea vaheldus.”

Vaipade mustale ja punasele taustale on nööridega “joonistatud” lihtsaid asju maainimeste elust ja konkreetselt Anu Raua kodukohast Heimtalist: hobused, lambad, luiged karjääri peal, verivorstid suusakepil rippumas, Pikasilla mulgid sillal, Päri lauda lehmade piimajõed, kännud mahasaetud metsast.

Näituse suurima vaiba on teinud Kääriku talus juba kümnendat aastat suvelaagris olnud üliõpilaskorporatsiooni Filiae Patriae lapsed. Iga laps, kel aastaid kahest 18ni, joonistas kavandi ja ruudukestest pandi hiljem kokku suur vaip.

Suuremad lapsed õmblesid ise, väiksemaid aitasid vanemad. “Väga tore, kui kunstiga tegelevad lapsed, nemad ei arva, et kõik peaks olema hirmus stiliseeritud,” kiitis Raud. “Siin on näiteks üks 13aastane poiss teinud hangu heinaga, teine on kujutanud jalgpalli ja jalga, kolmas ujujaid - ääretult vahvad kujundid.”

Proovida võib igaüks

Lihtne ja odav tehnika kogub kiiresti populaarsust: Anu Raua meistriklassi läbisid Paistu naised, kes näpunööriga on kaunistanud kõikvõimalikke rõiva- ja tarbeesemeid, kiirkursuse said Turu ülikooli soome-ugri keelte ja kultuuri tudengid.

Pärnu näituse avamiselgi kogunes arvukas publik kunstniku ümber, kes kohe nöörikera pihku haaras ja soovijatele töönipid lahkesti meelde tuletas.

Raua kavandite järgi on nöörvaibad tikkinud Eva Maaten, Valve Alamaa, Reita Taalmaa, Evi Meos ja Reet Talimaa. Näpunööripunuja on Vaike Saarik Pärsti hooldekodust.

Väljapanekul mängib Mark Soosaare dokumentaalfilm “Anu Raud – elumustrid”, mis annab ülevaate kunstniku loometeest ning vaikelust Mulgimaal Kääriku talus - kunstniku päriskodus.

Anu Raua käsitöö jääb Pärnusse vaadata 29. veebruarini. Näitusesaalid on avatud iga päev 9-21.