:format(webp)/nginx/o/2021/02/08/13619077t1h6e77.png)
Briti Londoni Queen Mary ülikooli ja Londoni loodusmuuseumi teadlaste sõnul elas meie planeedil kümneid miljoneid aastaid tagasi lambasuurune taimetoiduline hiidsisalik, kellel olid luumoodustised, mida ta kasutas vastasoost isenditega flirtimiseks või võimu näitamiseks.
Paleontoloogid selgitasid, et umbes 1,8 meetri pikkusel Protoceratops’il asusid võimsad moodustised pea tagaosas, teatab livescience.com.
Uurijad üllatasid need luised pealisad ja nad ei teadnud, milleks dinosaurus neid kasutas. Kas enesekaitseks? Kehatemperatuuri reguleerimiseks? Või hoopis mingil seksikamal viisil nagu tänapäeva isaslinnud ajavad oma saba laiali, kasutades seda nii emaste ligimeelitamiseks kui võistlejate minemapeletamiseks.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/08/13619061t1h215b.jpg)
Seksuaalsel valikul kandub looma teatud tunnus, mis meeldib potentsiaalsetele kaaslastele või võimaldab muul viisil rohkem paljuneda, järgmisele põlvkonnale ja muutub tavalisemaks.
Uurijad selgitasid, et hiidsisalike puhul on seksuaalset valikut on raske tõestada, sest on võimatu teada, kas suurema ja heledama moodustisega hiidsisalikku saatis paaritumiskaaslaste juurdemeelitamisel ja järglaste saamisel suurem edu.
Briti teadlased ei jätnud jonni ja nad uurisid mitut liiki hiidsisalikke, alates Tyrannosaurus rex’ist kuni väikeste taimetoiduliste dinosaurusteni. Meeskond pani kokku pildi, kuidas need hiidsisalikud elasid, jahtisid, arenesid ja lõpuks välja surid.
Teadlased vaatasid läbi 65 Protoceratops’i koljufotot ja tegid neist 3D mudelid. Neist 30 olid täielikud digitaalkonstruktsioonid, mille seas olid nii täiskasvanu kui noorlooma koljusid.
Teadlased võrdlesid luumoodustiste kasvamist kolju teiste osade kasvamisega.
Paleontoloogid leidsid, et luumoodustiste evolutsioonilised muutused olid ülejäänud kolju evolutsioonilistest muutustest üsna sõltumatud, mis on märk, et seksuaalne valik, mitte mõni muu evolutsiooniline surve, võis toimida.
Luumoodustistel oli ka kasvumuster, mis on seotud allomeetrilise kasvamisega. Allomeetria puhul kasvab konkreetne kehaosa kiiremini ja suuremaks kui looma teised kehaosad, tänapäevane näide on sarved.
Uuritud dinosauruste luumoodustised varieerusid, mis on seksuaalse valiku tunnus, kuid nad ei olnud isastel ja emastel väga erinevad.
An older cousin of Triceratops - Protoceratops was a common dinosaur from late Cretaceous Mongolia. pic.twitter.com/ctJnpYQv1u
— Joanna Kobierska (@JoannaKobierska) December 20, 2020
«Tänapäeval elavate loomade kohta saab tuua palju näiteid, et tavaliselt valivad emased isaseid sabasulgede või sarvede suuruse järgi, kuid üsna sageli jääb tähelepanuta, et isased teevad sama ka emastega, valides neid teatud tunnuste põhjal,» sõnas uuringu üks autoritest, paleontoloog Andrew Knapp.
Ta tõi näiteks linnuliigi tuttörd, mille emastel ja isastel mõlemal on nokal muljetavaldav sulg, mis vastavas aendis näitab linnu head tervist ja paaritumisvalmidust, samas ei ole see tekitanud seksuaalselt dimofrismi ehk isased ja emased käituvad partnereid juurde meelitades sarnaselt.
Knapp jätkas, et mis puudutab kriidiajastul 80 miljonit aastat tagasi tänapäeva Mongoolia ja Hiina aladel elanud Protoceratops'i, siis nende koljumudelid näitasid, et arvatavalt isastel olid kaelal võimsamad luumoodustised kui emastel, aga üldjoontes olid need moodustised sarnased.
Seega meelitasid mõlema soo esindajad sarnaselt potentsiaalseid paaritumispartnereid ligi.