Henrik Roonemaa oma esimesest arvutist: eks see nõudis ikka üksjagu kannatust

Henrik Roonemaa Foto: PEETER LANGOVITS/PEETER LANGOVITS

Tuntud tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa rääkis oma kõige esimesest arvutist. Meenutasime koos huvitavat ja muutuste küllast üheksakümnendate perioodi. 

«Oma esimese arvuti sain üheksakümnendate alguses. Üritasime koos vennaga isa veenda, et meil on väga arvutit vaja. Peale kauaaegset küsimist, ühel hetkel tuli isa arvutiga koju,» meenutas Roonemaa.

Mees lisas, et esimese arvuti näol oli tegemist väga raske ja suure beeži arvutiga, mille mudeliks oli 286. «Olin siis ligikaudu kümne aastane ja peamiselt huvitasid erinevad mängud. Nii me siis selle undava kastiga pusima hakkasime,» sõnas ta.

Üheksakümnendate algus oli periood, mil arvutid olid kodudes pigem harv nähtus. «Õige pea tähendas see seda, et meil olid ka sõbrad külas uudistamas. Tol ajal oli nii, et tarkvara tuli endal kusagilt hankida. Mingit internetti ega ühendust ju kuhugi polnud, kogu asi liikus vaid diskettidel. Kui sa olid selle disketiga koju jõudnud, siis tõenäosus, et su mäng kohe käima läheb, polnud just väga suur! Alati tuli selle kallal pusida ja üksjagu oli ka süvenemist. Ka arvuti kõrval ootavatelt külalistelt ootas see üksjagu kannatust,» muigas Roonemaa.

«Arvuti võis küll olla uus asi...kuid see oli ikka väga aeglane ja ebakindel! Lisaks sellele läksid ka disketid kogu aeg katki. Sa mitte kunagi ei teadnud - kas sa saad info disketi pealt kätte või ei. Tihti oli vaja ka targematelt abi küsida, kuid seda abi pidi teinekord ootama lausa mitu päeva. Pusimist ja tööd oli kõvasti, kuid selle kaudu sai ka palju asju selgeks õppida,» meenutas ta.

Roonemaa lisas, et kui oskuseid oli juurde tulnud, osteti koju juba veidi uuem ja korralikum arvuti. «Mäletan, et käisin isaga ühes Tallinna arvutifirmas. Seal olid patsidega häkkerid, kes meile mingi korralikuma asja kokku keerasid, selle mudeli kood oli juba 486. Tegemist oli hea arvutiga! Tolleks hetkeks oli ka mu huvi ning teadmised oluliselt suuremad. Uues arvutis sai mängida esimesi muusikafaile, tulid ka mp3'd,» täpsustas ta.

«Mul on elu jooksul olnud palju arvuteid, kuid ma ei mäleta, mis nendest päris esimestest saanud on. Ilmselt sai midagi maha müüdud. Mingi hetk leidsin ühest vanast kohvrist hulganisti kõvakettaid, mis olin kunagi vanadest arvutitest välja võtnud. Üritasin need arvuti külge ühendada, kuid osad neist tegid iga väga koledat häält ja polnud nõus enam töölegi minema,» lisas Roonemaa. 

Mees lisas, et on hakanud ka ise kätt proovima lauaarvutite ülesehitamisel. «Sülearvuti vaimustus on mul üle läinud. Päevad läbi väikese ekraani taga ei ole kõige parem töötamise viis. Eks vanus ka juba selline, et selg ja kael haiged. Seetõttu olen väga suur lauaarvuti fänn! Suur ekraan ja sirgelt istumine mõjub igal juhul hästi. Suur lauaarvuti kast on hea ka oma vaikse hääle tõttu - see ei sahise pidevalt. Lauaarvuti on ka paindlik lahendus - kui mingi jupp peaks katki minema, selle saab eraldi korda teha,» sõnas ta.

«Tänapäeva arvutid on tegelikult väga vastupidavad seadmed. Kui sa neile peale ei istu ja kusagilt maha ei viska, siis on nad korralikud ja lihtsalt katki ei lähe. Ka akud on valdavalt neil vahetatavad. Arvutite endaga midagi ei juhtu, peale selle, et nad jäävad lihtsalt vanaks aeglaseks,» sõnas Roonemaa.

Kui tihti Roonemaa aga arvutimänge mängib? «See kodukontoris istumine on selles suhtes kehva, et sul pole põhjust püsti tulla ja kuhugi minna. Sa ei lähe koosolekule või linna peale lõunasöögile. Kui on vaja veerandtunnist pausi teha, siis kahjuks on nii, et otsin mõne mängu ja panen selle käima. Aju saab küll veidi puhata...samas varjupool on see, et mu keha istub ikka edasi,» tunnistas ta.

Roonemaa lisas, et arvutite tulevikumaailm on seotud järjest suurema virtualiseerimisega. «Täna kogu minu töö on kusagil browseris, mis tähendab seda, et kõik programmid tulevad internetist. Ilmselt saavad tuleviku arvutid olemas sellised, et ongi vaid ekraan ja kogu töö on streamingu põhimõttel. Inimeste hulk, kellele on vaja arvuti kasti, on juba täna üsna minimaalne. Me võiks sama hästi panna ekraani külge oma telefoni ja see võikski olla meie arvuti,» rääkis Henrik Roonemaa raadio Elmar päevaprogrammis.