Kaari Sillamaa kirjutas «On küll hilja» laulusõnad kõigest kümne minutiga

Kaari Sillamaa Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Kaari Sillamaa on kirjutanud laulutekste ligikaudu 800 laulule. Kaunite Kunstide kooli juht ja pedagoog rääkis raadiole Elmar, kuidas sündisid tema päris esimesed värsid. 

Kaari Sillamaa on muusikapedagoog, helilooja ja sadade laulusõnade autor. Lisaks sellele on ta Laste Kaunite Kunstide Kooli omanik ja juht. Autor on loonud näiteks eestlaste poolt palavalt armastatud laulu «On küll hilja» südamlikud tekstiread. «Kirjutasin selle teksti kümne minutiga, ühe lühikese bussisõidu jooksul. Mikk Targo pool loodud viis oli lihtsalt nii suurepäraselt hea,» märkis ta.

Sillamaa avaldas, et hakkas laulusõnade kirjutamisega tegelema juba varajases lapsepõlves. «Kui olin koolieelik, panin aegajalt ise salmikesi ritta. See oli eriti huvitav, kui need read omavahel ka riimi läksid. Mul oli nende tekstide jaoks lausa oma märkmik võetud. Ühest värsist sai hiljem täiskasvanueas avaldatud lugu «Kunstnik sügis»,» meenutas tuntud laulusõnade autor oma esimesi katsetusi.

«Edasi viis elu juba selleni, et tuli hakata muusikat kirjutama. Sain aru, et ideaalne on kirjutada muusikat ja sõnu korraga. Minu hinnangul on väga hea, kui laulukirjutaja teeb ise laulule sõnad - nii lähevad sõnad muusikasse kõige õigemal moel,» lisas Sillamaa. 

Kõige esimene avalik laulutekst oli loole «Luigelaul», mida esitas toona ansambel Mahavok. «See lugu sündis koostöös Heini Vaikmaaga. Lisaks tootsime veel paar laulu, mida esitas muusik Pearu Paulus. Sealt edasi hakkas loomingut juba rohkem tulema,» täpsustas ta.

Sillamaa kirjutas lõviosa laulutekstidest üheksakümendatel, mil tuli muusikaturule ohtralt erinevaid poplugusid. «Neid tekste oli korraga nii palju! Töö kasvas nagu lumepall ja lõpuks oli kõike ülepeakaela. Pidevalt jõudis minuni helikassettide peal mingeid laule, kodus mängis kassettmakk praktiliselt kogu aeg. Kirjutasin tõesti palju, oli tavapärane, et mu käekotis oli korraga näiteks viis lugu, mille kallal samal ajal töötasin. Eriti hulluks läks asi muidugi siis, kui hakkasid Eurovisioonid ja lauluvõistlused tulema - neid pöördumisi oli siis eriti suures mahus,» muigas ta.

Autor tunnistas, et laulab tekstide loomisel iga rea eraldi läbi. «Esmalt vaatan alati seda, et kas tekst on üldse mugavalt lauldav. Mõned sõnad on sellised, et madalas registris saab neid laulda, kuid kõrges registris on esitamine väga keeruline. Muidugi tuleb arvestada ka solistide eripäradega. Mõni suudab pika vokaali peal pikalt laulda, teisel ei tule see sugugi nii hästi välja. Väga palju olen ka töö käigus sõnu muutnud, just solisti vajadustest lähtuvalt,» lisas ta.

Sillamaa märkis, et pole kunagi valiv olnud konkreetse artisti või projekti suhtes. «Ma pole kunagi valiv olnud, teen seda, mis ette tuleb. Aga siin pole midagi nuriseda, sest mul on väga vedanud. Suurem osa, mis on mulle ette antud, on ikka väga ilusad laulud olnud - see kehtib ka coverite puhul,» tunnistas ta.

«Mingisugusel ajal, kui disko buum läks väga hulluks, siis «vaiba kloppimine» väsitas mind ära. Polnud sel hetkel ka ise enam väga noor tüdruk. Samas, see töö on mulle alati rõõmu pakkunud,» rääkis ta.

Sillamaa asutas Laste Kaunite Kunstide Kooli, mille raames saab samuti oma loomingut rakendada. «Teeme programmi raames selliseid teoseid, kus me võtame laste kõrvale mängima professionaalsed lauljad. Tahame lastele anda võimalusi ja kogemusi, et nad saaksid laval olla ka suurte tegijatega. Tänu sellele on publiku ette jõudnud mitmeid muusikale, nende hulgas on olnud mitmeid väga värvikaid laule. Kirjutasin palju laule ka tütar Jaanikale,» lisas naine.

Sillamaa mõtiskles, kas autoritele pööratakse muusikamaailmas ikka piisavalt tähelepanu. «Kui on õhtujuhiga kontsert, siis ikka vahest mainitakse ka autoreid. Ma ei tea....ma pole küll märganud, et tähelepanu puudus mind väga häiriks. Tegelikult on ju nii, et kui tahad teada ühe või teisi laulu autorit, saad alati selle Google keskkonnast ise järele vaadata,» rääkis ta. 

«Mina tunnen, et kõige suurema töö teeb ära helilooja. Ega mul poleks ju kuhugi sõnu kirjutada, kui eest töö tegemata. Pole tundud end solvununa, et minu nime vähe mainitakse. Ja pealegi...tuntud laulude puhul asjaarmastajad ikka teavad mu tegevust ühe või teise loo juures,» sõnas Sillamaa.