Kõnniteed on libedad? Siin mõned nõuanded turvaliseks liikumiseks!

Raadio Elmar
Copy
Foto: Shutterstock

Liikumisterapeut Tiina Trukits rääkis libedaga liikumisest. Millised samme teha ja kuidas end rohkem hoida? Kuula ja loe siit!

Talvise hooajaga kaasnevad libedad teed on Eesti kliimas üsna tavapärane nähtus. Kuidas end tänaval liigeldes rohkem hoida? Lihtsad asjad tahavad teinekord üle kordamist saada. Kasulikke nõuandeid jagas liikumisterapeut Tiina Trukits.

Trukits rääkis, et libedal teel liikumisel tuleb kasuks hea tasakaal ja kiire reaktsioon. «Tasakaalu tunnetus ja kiire reageerimine tulevad kaasa muidugi teatava treeninguga. Kindlasti mängivad olulist rolli ka õiged jalanõud - hea materjal ja tummine tallamuster aitavad siin tublisti kaasa,» lisas ta. «Kõvem ja mittekummine saapamaterjal on jääl veidi libedam, seega kummine tald on kindlasti parem valik,» rääkis ta.

«Palju oleneb, kus me liigume. Teatud linnatänavad on kenasti soolatatud, liivatatud või kividega vähem libedaks tehtud. Teised piirkonnad on sellised, kuhu jõuab talvine teehooldus hiljem - seetõttu püsivad need kauem libedad. Üsna loomulik on see, et inimesed hakkavad libedal tänaval väiksemate sammudega kõndima. Kui mõelda nüüd pingviinidele...kõrvalt vaadates hakkame libedal teel üsna sarnaselt liikuma,» sõnas Trukits. 

Terapeut lisas, et lisaks väikestele sammudele võiks liikumisel võtta ette ka suurema toe baasi. «Teisisõnu, libedaga tasub rohkem jalad harki käia. Suurendame toe pinda ja tasakaal on parem - see on puhas füüsikaline lähenemine,» märkis ta.

«Lisaks tasub mõelda ka tempole. Kui teed on ikka väga libedad, siis võiks kõndida rahulikuma sammuga. Iga inimene peab tunnetama ise oma võimekust, kogemusi ja oskusi, et libedaga targalt liikuda. Kui sul on juba teadaolevalt suurem oht tasakaaluhäireteks ja kukkumiseks, siis kindlasti peaks tempot aeglustama ja sammu lühemaks võtta,» sõnas Trukits.

Kas libedal tänaval sõbra toetamine on tark mõte? «Siin on kaks asjaolu. Kui me ei hoia kusagilt kinni, siis saame käed kehast eemale viia ja seeläbi ennast paremini tasakaalus hoida. Kui on aga näiteks situatsioon, kus üks inimene vajab toetust ja teine on kindlam, siis mina soovitaksin sellisel juhul oma kaaslasel kaenla alt kinni hoida. Vanemaid inimesi tasub toetada. Noored võiksid pigem ise liikuda - nad saavad ise oma käte abil tasakaalu säilitada, käed tuleb taskust kindlasti välja võtta,» lisas Trukits.

«Vanematel ja nõrgematel liikujatel tulevad libedaga kõndimisel appi mitmed kasulikud abivahendid. Selles osas saab end kenasti ette valmistada. On olemas libisemisvastased tallad, mida saab paigaldada otse oma jalanõude alla. Siseruumides saab need tallad kenasti taas eemaldada. Nende spetsiaalsete taldade all on väiksed nagad, mis takistavad libisemist. On veel teisigi häid abivahendeid, näiteks karkudele saab alla panna jääteravikud - need aitavad samuti kenasti püsti püsida. Ka suuremate ratastega rulaatorid on asjalikud vahendid, suurendavad tugipinda ja lisaks saab nendel ka vajadusel istuda ning veidi puhata. Selliseid abivahendeid on võimalik talviseks perioodiks ka laenutada ning suve saabudes saab need taas tagasi anda,» sõnas liikumisterapeut Tiina Trukits.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles