Disainer Hertta Võido rõivabrändi soovis osta Hiina suurettevõtja

Hertta Võido Foto: Reesi Runnel

Kuidas saada rõivadisaineriks? Kust alustada? Kellelt õppida? Kus praktikal käia? Kust võtta julgus teha oma asja? Nendele loomealastele küsimustele vastas brändilooja Hertta Võido. Saatejuht oli Priit Rand.

Viljandist pärit rõivadisainer Hertta Võido tuntuimateks toodeteks on omanäolised mantlid ja kindad. Kuidas aga moeloojale endale lumine talvehooaeg meeldib? «Loomulikult meeldib! Selline lumi on ju kingitus meile kõigile,» naeris ta saates «Ikigai».

Oma varajase lapsepõlve ja põhikooliaastad veetis Võido Viljandis, sealt edasi liikus neiu Saaremaale, et ette võtta õpingud Kuressaare ametikoolis. «Juba tol hetkel oli suund teada ja seetõttu soovisin Kuressaares õppida kunstilist kujundamist. Ma ei teadnud, kas just rõivadisain saab minu erialaks, kuid olin kindel, et sel saab olla suur seos loomingulise tegevusega. Hiljem läksin õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli tekstiilikunsti, kus hakkasid välja kujunema sümpaatsemad materjalid ja minulikud tehnikad. Üheks suureks lemmikuks sai kohe villane lõng, mis on jäänud soosingusse kuni tänaseni,» meenutas Võido.

See, et Võido suundus just rõivadisaini pärusmaale, polnud sugugi juhuslik. «Unistasin juba lapsena, et ma oskaksin ühel päeval hästi õmmelda. Mulle tundus see tegevus nii müstiline - kuidas küll keegi suudab vorme nii kokku panna, et tulemus saab inimese seljas olema eriti mõnus. Huvi pakkus ka see, et kuidas rõivaid teha nii, et need näeksid kaunid välja, samas tekitaksid kandjas ka tublisti enesekindlust...miks mitte ka lohutust,» lisas ta.

Võido on väga rahul oma erialaste kogemustega, mida sai õpingute jooksul Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. «Kindlasti soovitan moehuvilistel sinna õppima minna! Kuid eks igaüks peab ise selgusele jõudma, kuidas just tema rännak ja teekond selles vallas kujuneb. Tasub mõelda, et kas selleks, et hakata näiteks lihtsalt kuduma, on vaja minna neljaks aastaks tekstiilikunsti osakonda õppima...mingitel juhtudel tasub vajalikud oskused omandada hoopis praktikate käigus,» sõnas noor moelooja.

Võido ise on saanud kasulikku praktikakogemust Norra väikeses pereettevõttes Graveniid. «Mul oli äärmiselt suur au ja rõõm seal õppida ja töötada. Lausa viie aasta vältel käisin seal nii suviti kui talviti. Panin seal esialgu erinevaid villaseid rõivaid kokku, sealt edasi jätkasin disainitöödega. Tegemist oli äärmiselt väikese ettevõttega. Kui oskused said selgeks, siis kõik töötajad tegid seda, mida parasjagu oli vaja ära teha. Tore oli see, et sain kõige olulisega kätt proovida - masinaid katsetada, toota ja ka näiteks silte külge õmmelda. Graveniid kasutas oma kollektsioonides saami rahvuslikke motiive ja elemente,» rääkis ta.

«Just selles samas praktikakohas hakkasin peale tööd katsetama erinevate kangajääkidega ning panin kokku oma esimesed kavandid. Ettevõtte armsad juhid lubasid mul materjale jääke kasutada ja nii sain välja mõelda põnevaid disainlahendusi! Proovisin aru saada, mida ma teha tahan ja kuidas saaks seejuures materjali targalt ära kasutada. Võtsin palju eeskuju Norra sportlikest ülerõivastest. Sealt tekkisid mul juba erinevad lõikekatsetused....kuni kõik viis välja oma esimese kollektsiooni. Mul äärmiselt vedas, sest sain koos Graveniidi meeskonnaga käia ka põnevatel messidel - näiteks nii Itaalias, Prantsusmaal kui ka Norras. Ikka selleks, et aru saada uutest trendidest, võimalustest ja keskkonnateadlikkusest,» rääkis noor naine oma põnevast teekonnast.

Võido tunnistas, et tema suurimaks inspiratsiooniallikaks on Norra loodus, skandinaaviapärasus tervikuna, samuti ka minimalism. «Need on karges kliimas välja mõeldud rõivad. Kõik keskendub äärmiselt krõbedale ilmale ja kuidas end selles keskkonnas rõivakandjana hästi tunda. Hetkel valmistan kõik oma tooted ise. See seab mulle ajaliselt teatud piirangud ja seetõttu on mu kliendid valdavalt Eestist. Loodan, et kui ma ühel päeval leian endale õiged tootjad, siis saan ka välisturgudele liikuda. Olen selliseid tootjaid kaua otsinud, lihtsalt pole hetkel head kvaliteeti leidnud,» sõnas ta.

Kuidas noor disainer jõudis oma brändini? «Mõtlesin aastaid, kas kasutada kaubamärgi juures oma eesnime. Kui see nimi on juba külge pandud, siis tuleb sinna ka nägu ja nimi taha, siis on see kaugel ebaisiklikkusest. Brändini jõudsin loomulikult, ma nimelt soovisin olla oma aja ja tegemiste peremees. Kogu pingutus on olnud seda kõike väärt! Mu ümber on olnud ka palju innustavad inimesi, teiste hulgas armsaks saanud praktikaettevõtte asutaja. Just tema julgustas mind oma ettevõtet looma....manitses veel, et ma ei peaks enam nende juures töötama. Olen oma brändiga olnud nüüdseks juba kolm aastat, kuid siiamaani koban ja õpin. Tuleb aru saada, kuidas see tegelikult kõik töötab ja käib. Kõige parem on asja juures see, et saan elada omas rütmis,» lisas ta.

Neiu usub täna, et kõige suurema hoo sai ta sisse tänu saami kultuurile ja keskkonnale. «Saamid on nii fantastilised inimesed! Nende keskel oli tore kasvada suuremaks, julgemaks ja paremaks. Kui mul pole seda kogemust, siis väga kahtlen, kas oleksin täna omaettevõtmisega just sellises järgus, sellisel rajal,» kirjeldas ta tunnustavalt.

Hertta kollektsiooni hitttoodeteks on mantlid ja kindad, kuid disainer toob turule järjest uusi katsetusi. «Kõigepealt tulid mantlid. Sealt edasi hakkasin tootma kindaid, mis on valmistatud mantli jääkidest. Olen igal aastal soovinud pakkuda uusi artikleid, näiteks olen tootnud ka kõrvaklappe, sallkraesid, kampsuneid ja kleite. Isegi pulmarõivaid olen teinud. Võtan hea meelega vastu ka eritellimusi, need on mulle alati väga põnevad väljakutsed, see on hea vaheldus tavatöödele,» sõnas ta.

«Mina leian, et kui ettevõtte tootmine jääb kõrgele kvaliteedi tasemele, siis selle asemel, et pidevalt uusi artikleid turule tuua, tegeleb see bränd hoopis oma olemasolevate toodete arendamise ja täiustamisega. See on aeglasema moe suund ja see meeldib ka mulle. Kindlasti on selline mõtlemine ka jätkusuutlik,» lisas Võido.

Mida noor moelooja ütleb nendele, kes soovivad iga hooaeg osta endale uusi rõivaid? «Kui te väga tahate....siis palun väga. Mina soovitan aga kõige esmalt panustada rõivaste kvaliteedile, eelkõige keskenduda kestvatele asjadele. Kandke oma rõivaste eest ka head hoolt, vajadusel parandage neid. Kui sa oled oma lemmiku esinduskampsuni ribadeks kandud, siis saad seda hiljem kodus edasi kanda ja lõpuks ka maale viia! Jah, minu soovitus siis - kandke oma rõivad ribadeks,» lisas Võido rõõmsalt. «Mul on mõtteviis, mis kannab endas ideed «Hällist hälli». See tähendab, et toode ringleb - sa valmistad midagi, hiljem töötled ümber ja sel on lõpuks olemas ka oma «surnuaed». See on ka üks põhjus, miks ma kasutan täna lambavillast materjale. Sa võid villa ka rahulikult maha matta, ta lihtsalt kõduneb aja jooksul ära. Minu soov on see, et kui mu toodetud rõivad saavad omanike poolt kantud, siis ma saan need hiljem taas materjaliks käidelda,» tunnistas ta.

Bränd Hertta on avaldanud huviliste tähelepanu ka Aasia suunalt. «Hiina ettevõtjalt tuli pakkumine, et nad sooviksid Hertta brändi ära osta. Nad tahtsid hakata seda koos oma teiste kaubamärkidega edasi arendama. Teisisõnu, nad plaanisid olla minu esindajad kogu Aasias ja eeldasid, et jätkan samas ka selle brändi näona. Pidasin nõu isegi juristidega ja lõpuks loobusin sellest võimalusest. See oli küll äärmiselt ahvatlev pakkumine, kuid ma leidsin, et kui nemad näevad selles potentsiaali...siis järelikult on selles väga suur potentsiaal! Ma võtan tasa ja targu nüüd. Ei jõua küll edasi sellises tempos nagu koos hiinlastega, kuid vähemalt on ohjad endiselt minu käes,» tunnistas Võido.