Üheksandas klassis istuma jäänud Marta Vaarik: sinna kooli ma oma last küll ei paneks

Marta Vaarik avas näituse Foto: Martin Ilustrumm

Kunstnik Marta Vaarik käis koos näitlejast isa Andrus Vaarikuga Vikerraadio saates «Käbi ei kuku...», kus rääkis muu hulgas enda skandaalsest minevikust, raskustest koolis ja lavaka katsetel põrumisest. 

Marta rääkis, kuidas lõppesid tema püüded näitlejaks saada. Viimane kord, kui Marta lavakunstikooli sisseastumiskatsetel käis, öeldi talle kui toonasele Eesti Kunstiakadeemia esmakursuslasele: «Näe, sa oled juba kunstiakadeemias, saad teatrietendustel lavakujundusi hakata tegema. Mis sul näitlejaks vaja saada on?»

Praegu läheb Martal erialaselt väga hästi. Ta tõdeb, et eluga vist ongi nii, et alles tagasi vaadates saad aru, mis juhtus ja kui hea või halb see oli. Elu jooksul skandaalidesse sattunud naise sõnul saadi ilmselt lavakas aru, et teda ei saa allutada.

Samas nendib ta, et lavakast väljajäämine polnud tema jaoks lihtne. Marta isa Andruse sõnul anti Martale ju kogu lapsepõlv lootust, et temast saab näitleja. Marta oli kaheksa-aastane, kui ta mängis esimest korda lavastuses. «Mul ei olnudki muud plaani. Mul oligi ainult see, et ma saan näitlejaks,» ütles Marta.

Lõppkokkuvõttes on Marta tänulik, et sai kunstihariduse. Tal on magistrikraad ning ta on olnud mitme muusikavideo režissöör. Tema edukust kinnitab kasvõi see, et tema juhtimisel valminud nublu ja Mikael Gabrieli muusikavideo «Universum» on Soome muusikaauhindade parima muusikavideo kandidaat. 

Ehkki nüüd on Martal magistrikraad, poleks ta konarlikku kooliteed arvestades kunagi oodanud, et jõuab akadeemiliselt nii kaugele. Juba elu esimesel koolipäeval põgenes ta koolist koju.

Marta, kes lõpetas gümnaasiumi õhtukoolis, sai enda sõnul lausa koolitrauma. Nimelt jäi ta üheksandat klassi kordama, millest kirjutas ka meedia. «Katrin Lust kirjutas minust ühe eriti rõveda artikli. Ma läksin esmaspäeva hommikul kooli ja Õhtulehe kollased lipikud rippusid putkade küljes».

Artikli ilmumisest teadis Marta juba terve eelnev nädalavahetus. Ehkki juba septembris läks ta hambad ristis klassi kordama, oli eriti keeruline see novembrikuu esmaspäev, kui artikkel ilmus. «Nonii, Martakene teeme nüüd selle ebameeldiva asja kuidagi ilusti ära,» kirjeldas Marta telefonikõnet ajakirjanikuga, kes temast artikli kirjutas.

Pärast istumajäämise kajastamist meedias tuli Marta Vanalinna Hariduskolleegiumist ära ja läks hoopis õhtukooli. Tagasi mõeldes arvab ta, et olukorda tema ja kooli vahel oleks saanud palju paremini lahendada. «Kuna ma olin Andrus Vaariku tütar, ma olin kuulus, ma mängisin teleseriaalides ja inimesed tundsid mind tänaval ära, siis ma arvan, et see oli nõukogudeaegse inimese kadedus, mida elati välja 14-aastase lapse peal,» kirjeldab Marta kooli suhtumist temasse. 

Samuti ei meeldinud Martale see, et koolis olid tüdrukute ja poiste klassid eraldi. «See oli poistele muidugi jube lahe, aga ma olin tüdrukute klassis, kus käis ainult üks ussitamine ja kõik pidid olema hästi korralikud ja kõigil oli mingi ora kuskil. Oleks ma poiste klassis olnud, oleks mul koolis olnud jumala lahe.»

Marta tunnistab, et oleks võinud Vanalinna Hariduskolleegiumis käia vaid gümnaasiumis ning oma last ta sinna kindlasti ei paneks. Õhtukoolis oli ta enda sõnul õnnelikum. 

Hoolimata keerulisest minevikust kirjeldab Marta oma elu nii: «Playboy kaanelt filmirežissööriks – ma olen enda elukaare üle väga uhke».