Sport ei tähenda teadupärast vaid aktiivset liikumist ja higistamist. Vähem olulised pole selle tegevuse juures ka soojendus, õige hingamine, hilisem venitamine - tervikuna kogu oma keha eest hoolitsemine. Massöör Marin Rattik rääkis mõningaid põhitõdesid venitamise kasulikkuse kohta.
Massöör Marin Rattik teeb oma tööd selle nimel, et inimesed saaksid tema juurest abi. «Tahan, et kõik patsiendid lahkuvad minu juurest nii, et lihased oleksid head ning pehmed, venitused selged ning pea samuti selge,» avaldas ta.
Rattik jagas nõu, kuidas huvilised saaksid end ise kodudes venitusharjutustega aidata. «Ma ei saa öelda, et venituste jaoks on olemas teatud ja ainuõige aeg päevas. Minu soovitus on see, püüa see hea venitus oma päeva jooksul lihtsalt ära teha. Oled sa siis tööl, poes või kus iganes - kasvõi viis minutit, see annab su heaolule nii palju juurde. Võta lihtsalt käsile ja tee ära,» märkis massöör.
Öeldakse, et venitamine on soovituslik. Samas, kui sa tegeled aktiivselt ka spordiga, siis on venitamine lausa kohustuslik tegevus. «Kui oled oma treeningu lõpetanud, siis lihas vajab kinnitust, et nüüd on minu puhkuse aeg! Lihas suudab seejärel rahuneda ning kogu keha võib taas rahulikumalt hingama hakata,» lisas ta.
«Mina ütleks ka seda, et kui töö juures on keha pikalt sundasendis, siis tegelikult on hea ka sellisel juhul kasulikud venitusharjutused ette võtta. Kasvõi siis minut päevas,» soovitas Rattik kontoritöötajatele.
Kuidas aga harjutustele läheneda ja mil moel ma tean, mis on just minu jaoks õige? «Internetis on selle kohta väga palju informatsiooni. Kui teil on olemas ka isiklik massöör, siis tema saab samuti palju aidata ja nõu anda. Massöör oskab soovitusi ja harjutusülesandeid anda just patsiendi enda vajaduste põhjal,» rääkis Rattik.
«Hommikul annab teie keha juba ise märku: «Tere hommikust! Tahan ärgata, palun aita mind!». Puusaringidega võiks alustada juba hommikul, näiteks hambapesu ajal - ka see on omamoodi venitusharjutus. Ka tavapärane ringutamine on suurepärane venitus - sa hakkad ise loomulikult venitama, küll siis paned käed ülesse, selja taha või haigutad veidike. See ongi meie keha hea omapära, kõik on omavahel seotud. Keha suudab meile ise märku anda, mida meil tegelikult vaja on,» sõnas Rattik.
Massöör lisas, et venitada saab ka voodis teki all. «Enne, kui tuled teki alt välja, võid varbad hästi kaugele pikaks venitada, käed samal ajal hästi üles viia. Sa tunned kohe, et veri hakkab kiiremini liikuma,» sõnas ta.
Mis saab siis, kui sa peale spordisessiooni üldse venitamist ette ei võta? «Sellisel juhul võib tekkida suur lihaspinge. Aga eks oleme ka väga erinevad. Mõnele sobib venitus, teisele mitte. Mõni teeb enne treeningut soojendust, teine jälle mitte. Paljud asjaolud mängivad siin rolli. Ehk siis, kui vana sa oled, millist trenni sa teed, millises töökeskkonnas sa oled - kõik on omavahel seotud,» tunnistas massöör.
Rattik tegi juttu, kuidas meie vaimule need venitamisminutid mõjuda võivad. «Väga hästi - sa rahuned, hingad ja pea läheb selgeks. Kui sa hingad viis korda rahulikult sisse ja välja, siis juba see on kolmekümne sekundi vältel toimuv tegevus. Kontoriinimestele on head ka näiteks pearingutused - vasakule, paremale. Sellega peab olema kindlasti ka väga ettevaatlik, tegema rahulikult ja hästi vaikselt,» sõnas Marin Rattik.
/nginx/o/2021/01/22/13589526t1ha507.jpg)