VIDEO ⟩ Teadlased: 2021. aasta on tavapärasest lühem

Inna-Katrin Hein
Copy
NASA Galileo kosmosesondi foto Maast ja Kuust
NASA Galileo kosmosesondi foto Maast ja Kuust Foto: SWNS/NASA/JPL/USGS/Scanpix

Meie planeet pöörleb praegu kiiremini kui viimase 50 aasta jooksul. Asjatundjate hinnangul võib pöörlemiskiirus mõjutada ka aasta pikkust, sest aastas olevast ajast tuleb siis lahutada liigsekund.

Seda selgitasid astrofüüsik Graham Jones ja ajalehekülje Time and Date esindaja Konstantin Bikos, kirjutab independent.co.uk.

Nende sõnul mõjutavad Maa pöörlemist ümber oma telje mitmesugused asjad, näiteks Maa vedel välistuum, mille pööriseline liikumine tekitab magnetvälja, merede hoovused ja atmosfäär.

Jonesi ja Bikose sõnul näitasid arvutused, et 2021. aastal on iga päev 0,05 millisekundit tavalisest lühem. Tavaliselt on ööpäevas 86 400 sekundit.

«Arvutused näitavad, et 2021. aasta on üle aastakümnete tavalisest lühem. Eelmisel korral oli ööpäev lühem kui 86 400 sekundit aastal 1937,» selgitasid Jones ja Bikos.

Rahvusvahelise Maa pöörlemis- ja tugisüsteemide teenuse teadlased leidsid sekundi kadumise, jälgides iga päev hetke, mil üks täht möödus taevas teatud punktist.

Kui Maa pöörlemine pole enam aatomikelladega samas rütmis, tuleb liita või lahutada liigsekund. Aatomkellad on kõige täpsemad kellad maailmas ja alates 1972. aastast on liidetud 27 liigsekundit. Kuna Maa pöörleb kiiremini, siis alates 2016. aastast ei ole enam liigsekundit liidetud.

«Kui Maa pöörlemine jätkab kiirenemist, on võimalik, et tuleb hakata liigsekundit lahutama. Meie kellad jätavad siis ühe sekundi vahele, et olla sünkroonis ühe kiiremini pöörleva Maaga. Samas ei ole puuduval sekundil meie elule otsest mõju, kuid sekundi puudumine mõjutab näiteks astronoomiat, merendust, kosmosereise ja arvutivõrke,» selgitasid teadlased.

Liigsekund on ühesekundiline parandus, mis liidetakse või lahutatakse koordineeritud maailmaajast astronoomilise aja ja rahvusvahelise aatomiaja aja klapitamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles