Kaarel Kose meenutas kultusbändi Must Q tulihingelisi fänne: meil on nende kirjad tänaseni alles

Kaarel Kose Foto: ANDRES TEISS/PM/SCANPIX BALTICS

Muusik Kaarel Kose tunnistas, et tänapäeval meedia temaga liiga tihti Musta Q tegemistest enam ei räägi. Siiski uurisime, kuidas oma ajal populaarset räpp- ja tantsumuusikat teinud bändiliikmed üldse kokku sattusid. 

«Bändi sünnipäevaks võib nimetada hetke, kui meie kõige esimest lugu «1 X vaid» ühes kohalikus edetabelisaates mängiti. See oli kõik kuidagi nii loogiline areng. Tegelikult, olime eelnevalt juba tantsutrupina kokku tulnud punt. Saime oma kavadega isegi Culture Beat'i soojendada...oli teisigi kuumi nimesid,» muigas Kaarel Kose.

Kaarel lisas, et nende tantsutrupp tegi üheksakümnendatel koostööd mitmete tuntud DJ'ga. Sealt arenes edasi ambitsioonikas mõte, et miks mitte ka laulmisega publiku ette astuda. «Leidsime, et mis me siin ainult tantsimisega tegeleme....see ei ole ju veel «see õige» asi. Nii otsustasimegi, et teeme parem ise need lood, mille saatel tantsida saame. See tundus äge plaan,» tunnistas ta.

Kose avaldas ka tagamaid, kuidas nende punt üldse kokku tuli. «Olime juba eelnevalt omavahel tuttavad tüübid. Meie seltskond kohtus esimest korda legendaarses Tallinna klubis «Black Moon», mis asus Liivalaia tänaval. Seal olid sellised peod, et suuremas osas kõik, kes kohale tulid, said sa tundma nime ja nägu pidi. Sinna koondus muidugi teatud kindel seltskond. Ühel hetkel palus Elektra meid ühele diskorite festivalile go-go tantsuga esinema. Sealt sai alguse «Black Moon Boys» ja hiljem kujunes välja bänd. Siin on siiski üks väike erand, Urmas Linnamägi liitus meiega veidi hiljem. Ta tuli kampa siis, kui hakkasime laulmisega tegelema - meil oli vaja kedagi, kes natukenegi viisi peaks,» lisas ta.

Lisaks Kosele ja Linnamäele olid bändis ka Roomet Kahr ning Villem Tomiste. «Räägin bändi algusaegadest veel ühe huvitava detaili. Osalesime looga «Armastuse mudel» ühes edatabeli saates ja kukkusime kohe alguses välja. Huvitav oli aga see, et hiljem sai sellest laulust korralik superhitt. Tõenäoliselt oli probleem selles, et esimesel ettekandel polnud rahvas selliseks äkiliseks palaks valmis, hääled olid ju väga rögisevad. Tulemus oli aga see, et sama lugu sai meie kõige menukamaks looks bändi ajaloos,» tunnistas Kose.

«Alguses aitas meid muusikalise poole pealt Meelis Meri. Loo «Karm liin» taust on rohkemal määral just Meelise loodud. Aga neid professionaale oli seal teisigi kambas. Näiteks, tegime tööd Orbital Vox stuudiotes, Uku Toomet, Marko Tiidus ja Lauri Laagus panustasid seal ka väga palju. Üsna kiiresti hakkasime oma materjali päris ise tegema. Saime selgeks palju nippe, muuhulgas ka seda, et muusika tootmiseks on tarvis teatud moodi trummid ja bassiliinid programmeerida,» avaldas Kose.

Üheksakümnendatel Must Q tõeline kultusbänd ning nende esimene album «Puhastus» oli paljude noorte riiulitel oma kindla koha leidnud. «Eks need olid sellised veidike hämarad ajad, oli üheksakümnendate keskpaik. Arvan, et kõik bändiliikmed on minuga nõus, kui ütlen, et see periood oli kõige kiiremini möödunud ja värvikam aeg meie elus. See oli aeg, mil teismelise east sai täismehe ikka jõutud. Mis seal salata, muusikalise poole pealt tagasi vaadates, peab silma mõne koha pealt ikka väga kõvasti kinni pigistama. Muus osas oli see aga väga äkiline ja äge aeg,» rääkis laulja.

Poistebändil jätkus mõistagi ka ohtralt naisfänne. «Eks neid fänne ikka oli! Ma ei tea, kuidas nüüd tänapäeval on, kuid toona oldi ikka üsnagi tagasihoidlikud. Midagi täiesti hullumeelset ma ei oskagi siinkohal välja tuua. See küll meenub, et telefonidel olid automaatvastajad. Elasin ise veel ema juures ja sellele automaatvastajale jõudsid aegajalt päris huvitavad teismeliste sõnumid. Olgu öeldud, kirju kirjutati siis käsitsi ja suhtlesime omavahel eelkõige lauatelefonidega. Tore on see, et meil on tänaseni suur sahtlitäis fännide kirju alles! Ehk siis, mul on kogutud selliseid asju, mida tänapäeva staarid tõenäoliselt enam ei saa,» naeris Kose. «Me saime ka pehmeid mänguasju, kuid tõele näkku vaadates...me polnud ju mingi sile ja siirupine poistebänd. Natuke ülbelt öeldes, tõenäoliselt pole üheksakümnendatest teist sellist bändi välja tuua,» lisas Kose.

Kas bänd Must Q võiks kaaluda come back'i? «Kuidas me nüüd siis selliste neljakümneaastaste taatidena poisikeste karglemist saaksime teha? Küll aga oleme mõelnud seda, et peaksime kõik oma lood kokku korjama. Meil ilmus päris erinevat materjali, seda ka eri aegadel,» rääkis Kaarel Kose.

Kuula intervjuud SIIT.