Trump on esimene USA president, kes on saanud kaks ametikuriteo süüdistust

USA president Donald Trump 13. jaanuaril 2021 Valge Maja Ovaalkabinetis Foto: THE WHITE HOUSE/via REUTERS/Scanpix

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teeb ajalugu, olles oma riigi esimene president, kes on saanud kaks ametikuriteo süüdistust. USA kongressi esindajatekoda hääletas eile Trumpile ametisüüdistuse esitamise poolt. 

USA esindajatekoja esitas Trumpile esimese ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuse 2019. aasta lõpul, kuid juba 2020. aastal mõistis senat ta õigeks, nüüd süüdistatakse teda rahva mässule õhutamises, teatab cnn.com.

USA meedia teatel tegi senati vabariiklaste juht Mitch McConnell avalduse, milles ta teatab, et Trumpi ametisüüdistust hakatakse senatis arutatama alles pärast 19. jaanuari. 

USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell Foto: Drew Angerer/AFP/scanpix

Trumpi ametiaeg USA presidendina lõppeb 20. jaanuaril, kui valimised võitnud Joe Biden annab ametivande ja temast saab USA 46. president.

McConnell ütles oma avalduses, et USAle kasulik, kui kongress ja teised võimuorganid kasutavad Trumpi ametiaja järelejäänud 7 päeva selleks, et tagavad eelkõige Bideni turvalise ametisse astumise ja võimu siirdamise Bideni valitsusele.

McConnell on seisukohal, et senat ei saa õiglast protsessi läbi viia enne kui Trumpi presidendiaeg on lõppenud, viidates liiga lühikesele ajale, mis on Trumpil ametis kui ka senatil otsustamiseks jäänud.

«Presidendi tagandamisprotsess on mitmekihiline, tuleb arvestada reeglite, protseduuride ja seadustega. Nii lühikese ajaga ei saa enne uue presidendi Bideni ametisse vannutamist toimuda õiglane protsess,» selgitas McConnell.

Senati demokraatide juht Chuck Schumer lisas, et tsiviilmenetlus võib alata kohe, kui saavutatakse vaid kokkulepe enamuse juhi McConnelliga.

«Ärge kahelge, tsiviilprotsess toimub USA senatis niikuinii. Kui Trump mõistetakse ametikuritegudes süüdi, ei saa ta enam presidendiks kandideerida,» selgitas Schumer.

Esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi sõnas, et mitte keegi ei ole seaduset üle, isegi mitte USA president.

USA presidendiks saav Biden sõnas, et senat ei peaks tegelema vaid Trumpi süüdistamisega, vaid ka tema ametisse astumise ja sellega kaasnevaga.

Trumpi ametiseisundi kuritarvitamise süüdistus on seotud ta toetajate 6. jaanuaril Washingtonis kongressihoonesse tungimisega. Demokraatide arvates kutsus Trump samal päeval peetud kõnes oma toetajaid üles mässule.

Demokraatidest enamusega esindajatekojas oli lõpptulemus juba ette teada, kuid küsimus oli selles, kui palju vabariiklasi hääletab koos demokraatidega Trumpi vastu.

Trumpile ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuse poolt hääletas 10 vabariiklast, kaasa arvatud esindajatekoja mõjuvõimas vabariiklane Liz Cheney.

Esindajatekoja 232 liiget hääletas Trumpile süüdistuse esitamise poolt, 197 oli vastu ja neli jättis hääletamata.

USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi näitamas dokumenti, mille kohaselt esindajatekoda hääletas president Donald Trumpile ametikuriteo süüdistuse esitamise poolt Foto: LEAH MILLIS/REUTERS/SCANPIX

Trump esines 13. jaanuaril meedias ja kutsus ameeriklasi vägivallast hoiduma, kuid ta ei maininud sõnagagi esindajatekoja hääletusotsust talle süüdistus esitada.