Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Tänavu on oodata suuri ja kaasahaaravaid filmielamusi. Miks ihaldatud filmid aga internetti ei koli?

Copy
James Bondi 25. film kannab pealkirja «007: surm peab ootama».
James Bondi 25. film kannab pealkirja «007: surm peab ootama». Foto: IMDB

Tänavune filmiaasta toob fännideni nii märuleid, põnevikke, komöödiaid kui ka kauaoodatud animafilme. Filmisõber Lauri Kaare rääkis, mida põnevat on ekraanidelt oodata. 

Elukutseline filmiekspert Lauri Kaare tunnistas, et möödunud aasta tõi filmihuvilistele koroonapuhangu tõttu üksjagu ootamist ja asjatuid lootusi. «Unistused sulasid nagu kevadel välja jäänud lumememm! Kõik filmid, mida sa olid oodanud, nihkusid jumal teab, kuhu. Osad filmid müüdi ära ka voogedastusplatvormidele - Amazoni, Netflixi või kuhu iganes. Asja tuleb osata nüüd optimistlikult võtta: vaktsiin tuleb, varsti on kevad käes ja tahaks loota küll, et mingil hetkel elu normaliseerub. Ilmselt käime küll ringi nagu Hiina turistid, igal pool maskidega, kuid loodetavasti saab peagi taas kinosaalidesse. Tahaks nii väga, et kollektiivne filmivaatamise võimalus peagi tagasi tuleks,» sõnas ta.

Aasta 2020 oli filmitoodangu poolest arusaadavatel põhjustel tagasihoidlik. Mida aga võib Kaare sõnul sellelt filmiaastalt oodata? «Linastub Elmo Nüganeni film «Apteeker Melchior», mis võeti üles kaheksakümne päevaga. Filmi esimene osa peaks kõigi eelduste kohaselt tabama meid juba oktoobrikuus. Kindlasti ka Bondi film...see on nüüdseks juba pea aasta edasi lükkunud! Hetkel seisab kirjas, et film linastub 2. aprillil - õnneks mitte 1. aprillil, muidu peetaks seda halvaks naljaks. Autohullude jaoks jõuab turule «Kiired ja vihased». Kes aga tahab vaadata vanamoodsat ja elegantset spioonilugu, saab vaadata filmi «The King's Man». Kõik lapsed saavad peagi nautida multifilmi «Kruudid: Uus ajastu», lisaks linastub suvel ka tüütute Käsilaste järg ning sügisel jõuab fännideni ka Boss beebi uus osa,» avaldas Kaare.

«Steven Spielberg, kes tähistas hiljuti oma 74. sünnipäeva, tuleb meie ette oma lemmikfilmi uusversiooniga, milleks on «West Side Story». Kõik need, kellel on nostalgiasoon täiesti olemas, siis teadmiseks, et juba kolmkümmend viis aastat saab sellest, kui Pete Mitchell ehk Maverick esimest korda reaktiivlennuki rooli läks ja näitleja Tom Cruise'st superstaari tegi. Oma linastumist ootab nüüd Top Gun'i uus järg, mis kannab nime «Top Gun: Maverick» ja see peaks publiku ette tulema tänavu juulis. Kes aga tahavad eriti stiilset krimifilmi vaadata, siis ka neile on head uudised, ekraanile jõuab «Agatha Christie: Surm Niilusel», ka see on üks paljudest filmidest, mis möödunud aastast just siia aastasse kolis,» märkis Kaare.

Kaare lisas, et tänavu peaks kodumaistest suurfilmidest meieni jõudma «Kalev» ja «Eesti matus». «Eeldusel, et saab peagi jälle kinni minna, tuleb öelda, et filmide puudust ei ole. Tegelikult võiks öelda, et olukord on lausa vastupidine, mõni suvekuu ajab juba headest filmidest üle ääre,» sõnas ta.

Miks aga filmimaailm keeldub täielikult üle kolimast voogedastusplatvormidele, et fännid saaksid oma lemmikfilme hoopis koduekraanidelt nautida? «Eks see on praeguse aja üks suuremaid suunamuutusi, mida eelmine aasta ka juba veidi kaasa tõi. Paljude jaoks võis see muuta pöördumatult nende filmivaatamise harjumusi. On filmifänne, kes juba mõtlevadki, et miks nad üldse peakski enam kinno minema. Samas, filmifootjad on filmi tehes eeldanud, et sa ei vaata seda suurteost oma koduselt diivanilt - suursugused filmid lihtsalt nõuavad suurt ekraani. Vahet pole, millise diagonaaliga televiisor sul kodus olemas, see ekraan ei korva mitte kunagi kinosaali kogemust! Näiteks komöödia või õudusfilmi puhul...kui sa oled täissaalis, nali on naljakas ja sajad inimesed naeravad koos sinuga, siis see nali muutub kordades naljakamaks. Massipsühhoos annab filmielamusele nii palju kaasa. Sama kehtib ka õudusfilmide puhul - olen näinud, kuidas sadade inimeste pead ehmatusest korraga tahapoole jõnksatavad...see on põhjus, miks endiselt tehakse filme suure ekraani jaoks,» märkis Kaare.

«Kino elas viiekümnendatel üle selle, et tuli televisioon. Toona ennustati, et kinol on tänu sellele muutusele kohe matused. Siis tuli mängu VHS...samuti mõeldi, et kes see enam nüüd kinno läheb, kõik läks aga teisiti. Kino tähistas hiljuti oma 125. sünnipäeva, see valdkond on vastu pidanud väga hästi...tahaks loota, et tähistab edukalt ka oma 150. sünnipäeva. Loodan, et on ka edaspidi olemas sellised maagilised paigad, mille abil saame lennata teistele planeetidele või kuhu iganes, sõltuvalt sellest, millise kinosaali ukse avame,» sõnas Lauri Kaare. 

Tagasi üles