TULEMUSED ⟩ «O2» avaldas vaatajanumbrid: milliseid Eesti filme saatis koroona-aastal suurim edu?

Priit Võigemast kodumaises luurepõnevikus «O2» Foto: Filmikaader

Vahetult enne koroonaviiruse teist lainet kinodesse jõudnud kodumaine luurepõnevik «O2» kogus aasta lõpuks üle 75 000 vaataja, teatavad filmitegijad.

Kuigi kinode külastatavus on tänavu koroonapiirangutest tulenevalt madalam kui eelmistel aastatel ja turg pole kevadisest eriolukorrast saadik taastunud, suutsid mõned kodumaised filmid meelitada kinodesse kümneid tuhandeid vaatajaid.

2020. aastal Eestis toodetud filmidest kogusid kõige enam vaatajaid Taska Filmi, Kassikulla ja Apollo Film Productionsi koostöös produtseeritud Oskar Lutsu raamatul põhinev «Talve» (151 000 vaatajat), A Film Estonia animafilm «Sipsik» (üle 100 000 vaataja), Nafta Filmsi ja Taska Filmi kaastoodetud «O2» (75 000 vaatajat) ja Taska Filmi dokumentaalfilm «Fred Jüssi. Olemise ilu» (57 000 vaatajat).

Edetabeli tippu jõudnud neljast filmist kolm linastusid aasta alguses, kuid märtsis alanud eriolukorra tõttu jäi kinolevi periood planeeritust lühemaks. Kuigi suvi tõi viiruse osas leevendust ja kinokülastajate arv kasvas, esitas sügisene teine koroonalaine filmitootjatele taas väljakutse.

Sügisel linastunud filmidest tegi rekordi 6. oktoobril esilinastunud «O2», mis kogus aasta lõpuks 75 000 vaatajat. Kuigi Harjumaal ning Ida-Virumaal on kinod suletud, on näiteks Tartu kinokülastajatel võimalik «O2» veel ka 2021. aasta alguses kinno vaatama minna.

«Ajal, kui inimesed on ära hirmutatud ja valivad hoolega, kuhu minna ja mida teha, näitab «O2» suur vaatajanumber, et midagi selles filmis läks vaatajatele korda ja seda filmi oli väga vaja,» lausus «O2» produtsent Kristian Taska lausus. «Kui koroona kevadel Eestisse jõudis ja kinod eriolukorra ajaks sulgeti, jäi mitme Eesti filmi linastumisperiood planeeritust oluliselt lühemaks. Sügiseste tumenevate pilvede all kinolevisse tulemine oli paras risk,» selgitas Taska.

Tõsielusündmustest inspireeritud filmi «O2» tegevus leiab aset 1939. aastal, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust. Kohe-kohe on puhkemas Teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.