:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560291t1hc5c2.jpg)
Suurbritannia keskkriminaalkohus, mida nimetatakse Old Baileyks, langetas otsuse, et ei anna austraallast, saladokumente avalikustava mittetulundusühingu WikiLeaks asutajat Julian Assange’i Ameerika Ühendriikidele välja.
VIDEO ⟩ Suurbritannia ei anna WikiLeaksi asutajat Julian Assange’i USAle välja
USA süüdistab 49-aastast Assange’i luuramises ja USA tundliku salamaterjali avalikustamises, teatab afp.com.
Kohtunik Vanessa Baraitser selgitas, et nad tõrjusid USA palve Assange välja anda, kuna psühhiaatriline uuring näitas, et Assange võib oma vaimse seisundi tõttu teha enesetapu.
USA võimude teatel ei jäta nad asja nii, vaid astuvad samme sundimaks britte Assange’i välja andma, et ta saaks USAs kohtu alla anda. Neil on õigus 14 päva jooksul otsus edasi kaevata.
Ameerika Ühendriikides süüdistatakse WikiLeaksi asutajat eelkõige luuramises ja vastavalt seadusele saab talle selle eest määrata kuni 175 aasta pikkuse vangistuse.
Briti kohus kaalus kolm nädalat, kas anda Assange USAle välja. Mehe advokaadid sõnasid kohtus, et väljaandmispalve tuleks tagasi lükata, kuna nende kliendil oli ja on õigus sõnavabadusele.
Advokaatide sõnul oli Assange uuriv ajakirjanik, kes avalikustas USA armee väärteod ja julmused Iraagis ja Afganistanis. Lisaks peavad advokaadid Assange’i vastu esitatud süüdistusi poliitiliseks.
Julian Assange on suutnud seni vältida USAle väljaandmist, lisaks USAle nõudis ka Rootsi teda vägistamissüüdistuse tõttu ülekuulamisele. Rootsi loobus Assange’i väljanõudmisest, kuna vägistamissüüdistused on aegunud.
2012. aastal andis Ecuador Assange’ile asüüli ja ta asus elama Londonis Ecuadori saatkonda, kus ta oli kuni 2019. aasta aprillini.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560290t1hd9a1.jpg)
Saatkonna diplomaatide sõnul muutus Assange’i käitumine lõpuks väljakannatamatuks ja nad kutsusid Briti politsei, kes Assange’i saatkonnast ära viis. Ta pandi Londoni Belmarshi vanglasse, kus ta on seni.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560293t1hebb7.jpg)