Endine korvpallur, kahel korral Tallinna BC Kalev/Cramo ridades Eesti meistriks kroonitud ameeriklane Howard Frier elab 2004. aastast Maarjamaal. Praegu teenib ta leiba treenerina, õpetades korvpallioskusi Eesti noortele poistele ja tüdrukutele. Frier annab intervjuu puhtas, mõnusalt õrnpehme aktsendiga eesti keeles, eksides vaid paaril korral mõne käändelõpuga. Frier rääkis, mis teda Eestiga seob, miks on siin parem, kui kuskil mujal ning mis peaks juhtuma, et ta Eestist lahkuks. Ega korvpallistki rääkimata ei jäänud.
Saame Frieriga kokku Kristiine spordimajas, kus ta praegu põhiliselt treeninguid läbi viib, istume tribüünile ja hakkame kohe jutuga pihta. «Minu esimene armastus oli hoopis ameerika jalgpall, sest minu isa mängis ameerika jalgpalli. Palju sõltub sellest, et mida su sõbrad teevad, minu sõbrad mängisid rohkem ameerika jalgpalli. Aga Ameerikas on nii, et kõigepealt on koolides jalgpalli hooaeg, siis tuleb korvpalli hooaeg, seejärel kergejõustik.»