/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
Kanada lääneranniku saarelt Nova Scotiast läheb igal aastal teele jõulupuu, nii juba pool sajandit. Selle taga on aga Esimese maailmasõja aegne jõuluaja eelne tragöödia ning tingimusteta abi lugu, mida jagas Kanada armee USA esindus.
Esimese maailmasõja keerisest hoolimata kulges elu 1917. aasta detsembris jõulude ootuses. Nova Scotia saare Halifaxi sadamast liikus küll varustus Euroopasse, kuid ookeani taga oli siiski advendiaeg nagu alati.
See kõik muutus aga 6. detsembril, kui sadamas põrkasid kokku kaks laeva. Nad võtsid tuld ning meelitasid rahva vaatama. Üks laevadest pidanuks seilama abilastiga Belgiasse. Inimesed aga ei teadnud aga, et teisel on 2,9 kilotonni lõhkeaineid.
Plahvatus oli vältimatu ja meeletult hävitav. Viiendiku Hiroshima tuumaplahvatuse võimsusega tegi see Halifaxi täiesti maatasa. Aknad purunesid lööklainest ligi 100 kilomeetri raadiuses, saatusliku laeva ankur maandus aga 3,5 kilomeetrit eemal.
/nginx/o/2020/12/24/13546705t1h9be6.jpg)
Humanitaarkatastroof
Plahvatuse hetkel hukkus 1600 inimest, lähipäevadel kasvas ohvrite arv aga 2000-ni. Kolmandik neist olid lapsed. Olukord hakkas kohe ka veelgi halvenema - kodutuks jäänud 25 000 linnaelanikku sattusid juba järgmisel päeval lumetormi teele.
Tragöödias sai viga tohutult inimesi. Paljud kaotasid nägemise, paljud enamiku perest. Joseph Ernest Barss, kes pärast Euroopas haavata saamist Kanadas paranes, kirjeldas vaatepilti šokeerivamana kui kurikuulus Ypres.
«Nägin oma lapseootel tädi oma väikest kuueaastast poissi kättpidi järgi vedamas,» meenutas Halifaxi elanik Elizabeth Fraser õudset vaatepilti. «Ta silmad olid lööklaines peast löödud ja ta kiirustas poissi takka. Poiss oli surnud, aga tema ei teadnud.»
Kohale kiirustas hulgaliselt arste naaberprovintsidest, saabus ka Kanada sõjavägi. Abi oli aga igati puudu. Plahvatus andis aga tunda ka teiselpool piiri. 500 kilomeetri kaugusel üle mere asub USA linn Boston. Isegi selle ranniku lähistel seilanud kalurid küülsid plahvatust.