Inglismaalt leiti Rooma impeeriumi ajast pärit müstiline struktuur, mille sarnast ei ole varem leitud.
Inglismaal paljastus Rooma ajast pärit müstiline struktuur
Umbes 1800 aastat tagasi ehitatud ehitise jäänused avastati Ida-Inglismaalt Norfolkist, edastab Discovery News.
Ehitise jäänused avastati iidse Rooma linna Venta Icenorumi kunagise asupaiga lähedalt.
Ehitisel oli kaks tiiba, mis moodustasid kaks ristkülikut.
«Vana-Rooma ehitised olid kindla struktuuriga ning kõrvalekaldeid oli minimaalselt. Nüüdne leid on ebatavaline, kuna seda ei ole mitte millegagi võrrelda. Samalaadsed varasemad leiud puuduvad,» selgitas Nottinghami ülikooli arheoloogiaprofessor William Bowden.
Ta lisas, et mis sellise arhitektuuri eesmärk oli, ei ole teada.
Tegemist võib olla villakompleksi kuulunud ehitisega. Villa jääb sellest põhja. Kompleksis oli veel kaks ehitist, millest üks jäi kirdesse ja teine loodesse.
Õhust tehtud maastikupildid näitasid, et mingi ovaalne struktuur asus ka idas.
Asjatundjate hinnangul oli kahe majatiivaga ehitis savist ja puidust.
«Kuna tegemist oli üsna kerge ehitisega, siis võib arvata, et see ei olnud mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks,» selgitas Bowden.
Ehitise keskosa seevastu oli tugevamast materjalist, ehitamisel oli kasutatud liiva ja vee segust tehtud mörti, millesse oli lisatud savi, kive ja tellisetükke. Ehitise sellel osal oli ka tugev katus.
«Rooma katusekivid olid suured ja rasked. Ehitise seinad pidid olema tugevad, et sellist katust kanda,» tõdes asjatundja.
Pärast tiibadega hoone lagunemist ehitati sinna peale uus hoone, mis oli rikkalikult dekoreeritud. Arheoloogid avastasid postiaugud ning maalitud seina jäänuseid.
Bowdeni kinnitusel leiti majast ka esemeid, kuid ükski neist ei andnud informatsiooni, milleks seda mitme osaga ehitist kasutati.
«Asjade vähesus võib viidata, et seda hoonet ei kasutatud just pikaajaliselt,» teatas Bowden.
Arheoloogide sõnul on see ehitis künkal, kust see oli lähedal asunud Venta Icenorumisse näha. Samas ei ole see kaitsestruktuur.
«Võimalik, et see rajati mingi sündmuse või tseremoonia tarbeks. Või oli see palvekoda või tempel, kus lõppes tee. Seda ehitist on näha nii iidselt Rooma teelt kui ka lähedasest linnast,» tõdes uurija.
Enne roomlaste sissetungi elasid paigas ikeenid. Teada on, et nemad püstitasid ehitisi, millel olid tiivad.
Roomlased tungisid Briti saartele 43. aastal pKr keiser Claudiuse valitsemisajal. Neid ootas kohalike elanike, sealhulgas ka ikeenide vastupanu.
Pärast läbi kukkunud ülestõusu 47. aastal pKr said ikeenidest Rooma impeeriumi alamad.
60. – 61. korraldas ikeenide kuninganna Boudicca ülestõusu, kuid sai lüüa.
«Pärast Boudicca ülestõusu hävitasid roomlased ikeenid peaaegu täielikult. See rahvas kadus lõpuks ajalooareenilt,» selgitas Bowden.
Arheoloogide ja ajaloolaste arvates võisid Briti saartele jõudnud Rooma vallutajad kohalikelt mõningaid arhitektuurielemente üle võtta.
Pilti vaata siit.