Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

PÕNEV TEADA Mis tehnikaime on «vene käsi», mida James Cameron «Avatari» võttel rakendab?

Copy
Režissöör James Cameron «Avatari» järgede võttel
Režissöör James Cameron «Avatari» järgede võttel Foto: Twitter@officialavatar

«Avatari» tervelt nelja filmi võtetega on selleks aastaks ühel pool, teatavad filmitegijad, jagades ühismeedias fotosid filmistuudiost. Kaks filmi (mis ilmuvad 2022 ja 2024) on juba järeltöötluses, kaks aga jätkavad võtetega uuel aastal (mis ilmuvad 2026 ja 2028). Hiilgelprojekti õnnestumiseks on lavastaja James Cameron võtnud tarvitusele hulga innovaatilisi kaameralahendusi, ent appi on tulnud ka tema vana lemmik, mida tuntakse «vene käe» nime all. 

"Viimane 2020. aasta võte – 15-meetrine paat Matadoor 16-tonnisel 360-kraadise liikumiskontrolliga alusel. Kolm tehnokraanat ja vene käsi, mis on kinnitatud Mercedes-Benzile. Tavaline päev «Avatari» järgede võttel,» kirjutab režissöör pildipostitusele saateks. Vaatepilt on võimas, aga mida see kõik tähendab?

Lühidalt tähendab see, et järjed saavad erakordselt ägedad ning jääb vaid loota, et filmitehnika järgmise 8 aasta jooksul kvanthüpet ei tee ning täna filmitud materjal ka 2028. aastal ahhetama paneb.

Pikema vastuse andmiseks tuleb ajas rännata nõukaaega, sest just sealt pärineb Cameroni nimetatud «vene käsi» ehk «Russian arm». Sisuliselt on see 360-kraadise pöörlemisvõimekusega kaugjuhitav kraanakaamera, mis on kinnitatud liikuvale objektile (enamasti autokatusele), võimaldades üles võtta näiteks tagaajamisstseene ja muud põnevat huvitavate vaatenurkade alt.

Kuigi mitteametlikult on mitmesuguseid suuri kraanakaameraid «vene käteks» hüüdma hakatud, siis kitsamalt mõeldakse nende all siiski konkreetselt ühe firma, milleks on Filmotechnic, gürostabilisaatoriga kaamerakraanasid, mille ametlik nimi on tegelikult Autorobot. Tegemist on 1980ndate leiutisega, mis tõi endaga filmitööstuses kaasa tõelise revolutsiooni ning Hollywoodis oli James Cameron üks esimesi, kes masinavärgi võimed proovile pani. Tulemuseks oli näiteks suurfilm «Titanic».

Tänu selle imelise riistapuu eest, mis tänaseni aitab vägevaid filme ekraanile tuua, tuleb venelaste asemel põhiline tänukäsi ulatada hoopis ukrainlasele: Filmotehnicu asutajale, insener Anatoli Kokušile, kes selle imekraana välja mõtles ja siis valmis ehitas. 2006. aastal anti mehele tema töö eest tehnilise innovatsiooni Oscar (täpsemalt kaks, sest peale «vene käe» leiutas ta veel ühe vinge kraana nimega Cascade, mis laseb filmida hästi kõrgelt).

Kuid miks on selle asjanduse hüüdnimeks just «vene käsi»? Eriti kui leiutajaks oli ukrainlane! Legendi kohaselt sai Kokuš oma esimese kraana jaoks inspiratsiooni vene tankidest ning mõnede andmete kohaselt ehitas prototüübi lausa ehtsatest tankijuppidest. Et kõigele lisaks oli nõukogude aeg, siis jäi nimi lihtsalt külge. Filmotechnic on, vaatamata Kokuši leiutise hüüdnime levimisest argikeelde, siiani ainsaks ametlikuks ja originaalseks «vene käte» tootjaks, kelle kraanasid kasutatakse kõikjal: alates reklaamidest kuni spordiülekanneteni välja. Kokuš ja tema tiim tegutsevad oma toodete uuendamise kallal siiani ning arendavad välja üha uusi vingeid leiutisi, mis aitavad filmilavastajatel üle ilma oma nägemusi teostada. 

«Avatar 2» jätkab James Cameroni Pandora-saaga lugu 13 aastat pärast esimese filmi sündmusi. 2009. aasta filmis kohtunud ja armunud Jake Sully ja Neytiri on pere loonud ning aastaid rahus elanud, kui vanad vaenlased tõstavad taas pead. Nad peavad kodumailt lahkuma ning suunduvad retkele Pandora maailma avarustesse, kus nad kohtavad põnevaid paiku ja rahvaid.

Märksõnad

Tagasi üles