/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/02/12846004t1haed4.jpg)
Eesti ujuja ja ettevõtja Merle Liivand on liitunud olümpia- ja tippsportlastest koosneva rahvusvahelise organisatsiooniga, et võidelda kliimamuutuste vastu. Liivand sai endale ka erilise tiitli.
Eesti ujuja Merle Liivand kutsuti hoolsalt valitud ökosportlaste seltskonda
Ameerikas elav Eesti ujuja Merle Liivand, keda tuntakse ka «merineitsina», on liitunud rahvusvahelistest sportlastest ja teadlastest koosneva mittetulundusühinguga EcoAthletes.
Rahvusvaheline organisatsioon EcoAthletes kirjeldab end oma kodulehel kui sportlastest, akadeemikutest, kliimateadlastest, keskkonnasäästlike ettevõtete juhtidest ja ajakirjanikest koosnev meeskond. Nad on pühendunud kliimamuutustega tegelevate sportlaste leidmisele ning nende võitlusega liitumisele. Organisatsioon alustas tööd 2020. aasta märtsis.
Enda sekka kutsus mittetulundusühing nüüd ka esimese eestlasena Liivandi, kes on alates 14. detsembrist ametlikult EcoAthletes champion ehk ökosportlaste tšempion. Liivandile anti ka eriline tiitel ja eestlannast sai organisatsiooni jätkusuutlikkuse saadik.
Tšempionite hulka kuuluvad mitmed oma ala tippsportlased üle kogu maailma. Näiteks olümpial medalikohale tulnud ujuja Elizabeth Beisel (USA) ja olümpiavõitjast purjetaja Hannah Mills (UK). Kokku on EcoAthletes tšempione vaid 31, kellest enamik on Ameerikast, ja organisatsioon valib enda sekka sportlasi hoolega.
«Pead olema ikka korralik sportlane ja medaleid peab ka olema. Eks minu taliujumise medalid, Florida kahekordne kuldmedal ja Guinnessi maailmarekordid mängisid rolli,» avaldas Liivand Elu24-le. Kuid ka ainuüksi spordisaavutustest ei piisa, ka seoses keskkonnateemadega peab olema vähemalt kaks aastat kogemust.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/02/12845998t1ha535.jpg)
Liivandi enda mure ookeanite reostuse osas tekkis 2016. aasta Rio olümpiamängude ajal. Nimelt koristati olümpiamängudeks mõeldud veekogud plastikust puhtaks, kuid lahendus probleemile oli lühiajaline, vahendab ecoathletes.org.
«Kolm päeva pärast lõputseremooniat oli vee puhtus märgatavalt muutunud. Ma nägin vees prügi oma hotelli katuselt. See oli rõve,» kirjeldab Liivand oma selgushetke. «Sain aru, et asjad ookeanite reostuse ja kliimamuutuste osas peavad muutuma, ning ma pidin seoses mõlemaga midagi tegema.»
Viimased neli aastat ongi Liivand sellele oma aega pühendanud. Alles möödunud aasta aprillis ujus Liivand ümber Miami Veneetsia, et tõmmata tähelepanu ookeani reostusele. Di Lido saare pikkuseks on arvestatud 2 miili (3,2 kilomeetrit) ja kunagi varem ei olnud keegi merineitsisabaga seda distantsi läbinud.
Lisaks sellele puhastab Liivand kirglikult Miami randu ja veekogusid. «Julgen öelda, et prügi on nii palju, et lõppu ei tule. Päevas kuskil 30 kilogrammi korjan kindlasti,» rääkis Liivand oktoobris Elu24-le. Koroonaviiruse pandeemiaga on olukord läinud halvemaks. «Enne koristasin päevas kuus kotti, nüüd 20 kotti päevas.»
Mõned avavee ujumisvõistlused ja isegi Iron Mani triatloni ujumised on aastate jooksul plastprügi tõttu ära jäetud. «Kliimamuutused muudavad sporti ja annavad juurde häid ning halbu treenimis- ning võistlusvõimalusi,» nentis Liivand ja lisas, et kliimamuutused mõjutavad ka sportlaste hooaega. «Ka olümpia toimumine ja võistlusprogrammide koordineerimine mängib kliimamuutustega suurt rolli. Usume ökosportlaste ja EcoAthletes'iga, et ka koroonaajastul tuleb hooaega muuta.»
Liivand toob näiteks, et võib-olla tuleb treenida ja võistelda pigem suvel, samuti korraldada siis ka treeninglaagreid, ning talve haigusperioodidel tuleb olla valmis muutusteks.
EcoAthletes tšempionitega liitumine on Liivandi jaoks muidugi suurepärane kogemus ja ta lisab optimistlikult: «Mingi imeline trend on tekkinud. Kõik vist otsivad uut väljundit. Järgmisel aastal isegi Miami kõige suuremad kinnisvarahaid tahavad koos minuga ranna- ja ookeanipuhastust teha.»
Lisaks on Liivandile koostööd pakkunud ka üks Ameerika suurimaid jalanõude brände, kellega koos hakkaks eestlanna tootma taaskasutatud materjalidest jalanõusid. «Nii et tegelikult on mul hea meel, et mu unetud ööd ja looduses koristamine on läinud asja ette,» rõõmustab Liivand, kuid lisab lõpetuseks, «aga nii palju on veel teha.»