Kas Eesti on maailma mõistes nagu väike puust linn? Ansambel Redel jagas mõtteid!

Indrek Vaheoja, ansambel Redel liige Foto: Eero Vabamaegi/Postimees /

Raadio Elmar päevaprogrammis käisid külas ansambel Redel liikmed Kristjan Oden ja Indrek Vaheoja. Rääkisime mõistagi Eesti Laulust ning võistlusloost «Tartu». 

Ansambli Redel esindajad Kristjan Oden ning Indrek Vaheoja on varasemalt olnud seotud kollektiiviga Winny Puhh. «Oleme siiamaani Winny Puhhi liikmed, Kristjan on seal trummar ja mina teen häält ehk teisisõnu, olen frontman. Nüüd on meil loodud ka täiesti uus koosseis, mil nimeks Redel. Oleme Kristjaniga Tallinnas naabrimehed, võib-olla paar kilomeetrit on vahet. Winny Puhhiga toimetame pigem Tartu kandis. Tuleb tõdeda, et kakskümmend viis aastat vana bänd on nagu kakskümmend viis aastat vana auto - selle käimatõmbamine võtab nii palju aega. Nii mõtlesimegi Kristjaniga, et hakkame ka ise muusikat tegema,» sõnas Vaheoja Redeli saamisloo kohta.

«Alguses planeerisime, et teeme uusi lugusid Winny Puhhile, et mootorit ikka vaikselt töös hoida. Kuid uus materjal hakkas oma elu elama ja Winny Puhhi jaoks need väga enam ei istunudki. See areng oli kuidagi täitsa orgaaniline,» lisas Kristjan Oden.

Vaheoja täpsustas, et lugu «Tartu» liigitub pigem elektroonilise muusika žanrisse. «Ega meil pille, kitarre, mitte midagi sellist ju ei ole. Esineme vaid arvuti, süntesaatorite ning mikrofonidega. Küll mängiks neid pille ka, kuid näe, pole seda annet antud,» muigas ta.

Uurisime, kas Redeli liikmed teevad Eesti Laulu projekti raames vaid nalja või on Eurovisioonile minekuga tõsi taga. «Tegelikult, ikka tahaks minna! Loodame, et Eurovisioon toimub Hollandis kohapeal, seal on vinged peod ja möllud. Me risti ette ei löö, hea meelega täidame suure lava ära, neli kohta jääb veel ülegi,» lisas Vaheoja.

Traditsiooniks on see, Eurovisiooni võistlusel osalevad võõrkeelsed laulud tuleb tõlkida inglisekeelseteks. Kuidas Vaheoja ja Oden sellele ülesandele läheneksid? «Tegime emakeelse loo, sest välismaa tahab kuulata eksootilist eesti keelt ja mitte puist inglise keelt. Kui on vaja lugu ära tõlkida, siis kindlasti leiame mõne hea poeedi, näiteks just Tartust,» täpsustas Vaheoja.

Rääksime ka loo «Tartu» sisulise poole pealt. Autorid tunnistasid, et Eesti on maailma mõistes nagu väike puust linn. «Aga nii ju ongi! Kristjan on päris tartlane ja mina olen Tartus koolis käinud - meil on puust Tartuga väga tugev kogemus olemas. Kui me nüüd ajalugu vaatame, siis Tartu on soise Emajõe kallastel sõna otseses mõttes puidust vaiade peale ehitatud. See on nii ehedalt puust linn. Ja teised linnad täpselt samamoodi. Võtame näiteks Tallinna, on küll pealinn ja palju ehitatud paest, kuid agul on ümberringi ikkagi ju kõik puust. Siin ei ole mingit küsimust,» selgitas Vaheoja.

«Ja võtame veel, kui palju puid on meie linnades! Elame ju praktiliselt metsades,» lisas Oden.

Bändi liikmed märkisid, et neile meeldib koos bändi teha, sest meeleolu on vaba ja sundimatu. «Hea, et ei pea punnitama. Olemine on täiesti pingevaba ja ambitsioonitu. Paljudel artistidel on loominguga nii, et ei tea kas ja kuidas, meil on nii, et kui tunne õige, siis kohe läheb,» märkis Vaheoja.