:format(webp)/nginx/o/2020/12/08/13518357t1h0045.png)
Saksamaa arendas Teise maailmasõja ajal mitmesuguseid relvi, mille abil loodeti, et sõda pöördub Kolmanda riigi kasuks. Reaktiivlennuk sai valmis liiga hilja ja kättemaksurelv V2 rakett ei surunud liitlasi põlvili.
VIDEO ⟩ Natsiohvitseride viimaseks õlekõrreks oli vööpandlapüstol
Sõja tulemust ei mõjutanud ka SS-ohvitseride jaoks sõja viimases järgus välja töötatud vööpandlapüstol, SS-Waffenakademie Koppelschloßpistol, kirjutab phoenixinvestmentarms.com.
Vöösse pandud relva idee tekkis sakslasest inseneril Louis Marquisil juba Esimese maailmasõja ajal, kui ta oli sõjavangide laagris.
Pärast esimest maailmasõda tegeles ta relvade arendamisega ja võttis 1935 vööpandlapüstolile patendi.
:format(webp)/nginx/o/2020/12/08/13518359t1hf3cc.png)
Kui Saksamaa käivitas 1939. aastal Poolasse tungides sõja, sai insener aru, et tema tähetund on tulnud. Ta tutvustas oma vöörelva SS-ohvitseridele ja 1943 pääses ta Saksa salapolitsei Gestapo juhi Heinrich Himmleri jutule.
Himmlerile vööpandlapüstol meeldis ja ta andis käsu konstrueerida katsepartii.
Katsepartii valmis 1944. aastal Leibnizi Assamani-vendade jalgrattatehases, kuid ei ole teada, kui palju neid relvi valmistati. Sälinud kahel vööpandlapüstolil on seerianumbrid 155 ja 158.
:format(webp)/nginx/o/2020/12/08/13518366t1h3a08.png)
Need on kaheraudsed ja kasutasid 7,65 × 17 mm Browningi padrunit.
Relvast oli ka neljaraudne versioon, mille padrun oli 5,6 × 15 mm - .22 LR.
Pärast katsepartii valmimist sai Assmani-vendade jalgrattatehas liitlaste pommitamisel rängalt kannatada ning puuduvad ajaloolised dokumendid, et natsiohvitserid oleksid vööpandlarelvi kunagi lahingus kasutanud. Siiski on teada, et natsid tegid vöörelvaga katseid.
See relv oli kinnitatud vööpandla külge, olles pandlast kogukam.
Laskmiseks tuli vajutada metallnuppu ja vedrumehhanismi abil liikusid rauad välja.
Sihtimine põhines puusade liigutamisel ning seega ei olnud relv eriti täpne, kuid selle oletatav tõhusus põhines üllatusel.
Teine maailmasõda kestis 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 ja selles osalesid peaagu kõik maailma riigid, mis jagunesid liitlasvägedeks ja teljeriikideks.
See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, kuhu oli suunatud riikide majandus-, tööstus- ja teadusressursid. Konfliktis hukkus erinevatel hinnangutel 50 - 85 miljonit inimest. Sõda hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (millest tuntuim on holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.