Põit kinni hoides võib surra? Seda tõestas 1601 astronoom Tycho Brahe
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. detsember 2020, 13:33
/nginx/o/2020/12/07/13516934t1hd32e.jpg)
Teaduse ajaloos ei ole ainult leiud ja leiutised, vaid see sisaldab ka inimlikku tragöödiat. Seda tõestas Taani astronoom Tycho Brahe (1546 - 1601), kui ta oli 13. oktoobril 1601 kuninglikul peol Böömi pealinnas Prahas.
USA ja Taani meedia kirjutavad, et Brahe assistendi Johannes Kepleri märkmete kohaselt jõi tuntud astronoom peol üsna palju, kuid keeldus WC-sse minemast, sest ta oleks lauast lahkumisega rikkunud etiketti.
Ta hoidis uriini põies kaua aega kinni ning põis lõhkes. Astronoom suri 11 päeva pärast pidu, olles valudes. Juba 400 aastat tagasi said arstid aru, et põie lõhkemine võib võtta elu.
Tycho Brahe surma kohta on veel teisi teooriaid, kuid need on osutunud ebatõenäoliseks.
Ühe teooria kohaselt võtsid astronoomilt elu neerukivid, kuid kui ta haud 1901 avati ja ta surnukeha uuriti, siis selle kohta ei leitud tõendeid.
/nginx/o/2020/12/07/13516930t1h43c1.jpg)
Kolmanda võimalusena on pakutud mürgitamist. Seda hakati kahtlustama 1990. aastatel, kui Brahe juuste uurimine näitas, et need sisaldavad suures koguses elavhõbedat.
Üks kahtlusalustest oli Brahe 28-aastane assistent Kepler, kes sai hiljem oma õpetajast kuulsamaks. Kuna nende omavaheline läbisaamine oli halb, siis oli Kepleril mõrvamotiiv.
Tšehhi ja Taani uurijad võtsid 2010 Brahe surnukeha kirstust välja. Uuriti ta luid, juukseid, habet ja riideid ning kaks aastat hiljem teatas uurimisgruppi juhtinud Jens Vellevin, et Brahet ei mürgitatud.
Briti arheoloog Sacha Kackin avaldas Brahe surma kohta 2018 uurimuse, mille kohaselt mõjutas tuntud astronoomi ebatervislik eluviis, ta tarbis väga palju alkoholi ja oli ülekaaluline.
Brahe läks ajalukku ka oma ninaproteesiga. 1566. aasta detsembris tekkis tal Rostocki ülikoolis õppides tüli oma sugulase Manderup Parsbergiga.
Riid viis kaks joobes meest duellile, milles Parberg lõikas osa Brahe ninast ära. Brahe lasi endale teha ninaproteesi, mis ta ülestähenduste kohaselt oli hõbedast, kuid 20. sajandi uurimine näitas, et messingist.
Tycho Brahe (Tyge Ottesen Brahe, 14. Detsember 1546 Skåne – 24. oktoober 1601 Praha) oli Taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Brahe sündis tollases Taani provintsis, praegu Rootsile kuuluvas Skånes Knutstorpi linnuses kõrgaadliku pojana. Tema isa, nagu ka mõlemad vanaisad ja kõik neli vanavanaisa, olid olnud kuninga nõunikud. Tycho Brahe kasvas üles oma isapoolse onu perekonnas.
13. eluaastal läks Brahe Kopenhaageni ülikooli filosoofiat õppima, kuid 1560. aasta päikesevarjutus äratas temas huvi astronoomia vastu.
Brahe ei kasutanud Päikesesüsteemi heliotsentrilist mudelit, vaid geotsentrilist mudelit, mille kohaselt tiirles Päike ümber Maa ja teised planeedid ümber Päikese.
Brahe vaatles 1570. aastal supernoovat SN 1572 ja järeldas, et tegemist on väga kauge objektiga. Oma kirjutistega seadis ta kahtluse alla antiikajast püsinud seisukoha, et kinnistähtedes maailm on muutumatu ja ta sai sellega Euroopas kuulsaks.