EESTI ROIMAD ⟩ Mäo tulistamine: jõhker rünnak politseile tõi valusad õppetunnid

15. detsembril 1994 hukkus Mäo ristis tulevahetuses kaks politseinikku, üks sai vigastada. Tegemist on kõige jõhkrama kallaletungiga, mis iial Eesti politseile tehtud.  Kuigi juhtumi uurimine jõudis sisulise kohtulahendini, oli ja jätkuvalt on asjaolusid, mille kohal senini küsimärk.

1994. aasta 14. detsembri õhtul sõitis Tallinnas ühte Suur-Sõjamäe teel asuvasse laohoovi veoauto KamAZ. Röövlid röövisid mitu kastitäit alkoholi ja maiustusi. Samal õhtul kell kuus sõitsid Järvamaal neli liikluspolitseinikku – Marek Lemming, Argo Kivi, Janek Tšeljadinov ja Väino Neido – Opel Ascona patrullautoga patrullima Mäo risti. Neil polnud kuuliveste, Neidol polnud teenistusrelva ning kaasas olid Uzid.

15. detsembri öösel enne kella kolme jõudis KamAZ koos sõiduautoga Ford Mäo teeristi, kus autod peatati dokumentide kontrolliks. Kuna oli teada, et Tallinnas oli toimunud suur vargus, otsustati koormat kontrollida. Läbiotsimise käigus avasid kaks kurjategijat politseinike pihta tule kahest summutiga Kalašnikovi automaadist.

Janek Tšeljadinov, kes oli relvastatud 25 padruniga laetud Uzi püstolkuulipildujaga, avas kurjategijate pihta tule, kuid pimedas laskis mööda ja salv jooksis tühjaks. Üks kurjategija tabas teda randmesse, ja kui Tšeljadinov põgenes bussijaama taha kraavi, tabas kuul teda paremasse õlavarde. Kurjategija tuli talle järele ja tulistas veel kaks korda. Üks kuul tabas Tšeljadinovit näkku, elutähtsaid elundeid vigastamata, teine vihises läbi juuste. Seepeale tulistaja eemaldus ning kurjategijad põgenesid oma autodega. Tšeljadinov läks seejärel politseiauto juurde abi kutsuma, samal ajal kui politseinikud Lemming ja Kivi lamasid tee peal vereloikudes ja Neido oli end ära peitnud.

Mäos, 15.12.1995Mäo mälestusmärgi avamine. Mälestusmärk hukkunud politseinikele.FOTO: Malev Toom/Postimees Foto: Malev Toom/PM/Scanpix Baltics

Kiirabi kohale jõudes oli 21-aastane Marek Lemming juba surnud, 30-aastane Argo Kivi ja 22-aastane Janek Tšeljadinov toimetati Paide haiglasse. Argo Kivi suri kell 4.20 verekaotuse tagajärjel, raskelt vigastatud Janek Tšeljadinov jäi ellu. Väino Neido pääses vigastusteta.

Väino Neido eripärad

Väino Neido oli äärepealt ebasobiva käitumise tõttu politseitöölt kõrvaldatud, mis aga ebaõnnestus ja Neido jäi edasi tööle, kuid hiljem lahkus. 2013. aastal mõisteti ta süüdi kehalises väärkohtlemises.

Tema maine ei ole kunagi olnud hea, nimelt juba enne tulistamist olid Kivi, Lemming ja Tšeljadinov pöördunud liikluspolitseibüroo peadirektori Jaan Tootsi poole, et neil on Neidoga raske koos töötada tema põikpäise iseloomu tõttu. Ja tulistamise eelõhtul, 14. detsembril 1994, ei olnud Marek Lemming just õnnelik, et pidi minema patrulli koos Neidoga, keda teised politseinikud kutsusid «jäneseks».

Ka oli Neido valesti käitunud, kui ta nägi Iljuhhinit relvaga – selle asemel, et kolleege hoiatada, jooksis ta põllule peitu. Kuigi ta hiljem Paide prefektuuri tulistamisest teatas, ei andnud ta kolleegidele esmaabi, väites, et esmaabivahendeid polnud. Tšeljadinovi viiski esimesse ettejuhtuva autoga haiglasse üks lähedal asunud Presto baari külastaja, kellelt muuseas Neido oli mõni tund varem juhiloa ära võtnud. Lisaks ei olnud Neidol registreeritud teenistusrelva. Kuigi talle oli pakutud asendusrelva, ei olnud ta seda vastu võtnud ja oli terve aasta patrullinud ilma relvata. Kuigi ta väitis, et tal oli isiklik relv, ei olnud see prefektuuris arvel, mistõttu oli Neidol ilmselt registreerimata relv.

Tabamine

Patrullauto pidas hiljem Mäekülas kinni sõiduautos Ford sõitnud kurjategijad Anatoli Nikolajevi ja Lasnamäe politseijaoskonna politseiniku Igor Rešetnjaki. Hiljem leiti Nurmsi lähedalt kraavist ka mahajäetud KamAZ. Autost leiti 8000 pudelit vahuveini, 3000 pudelit viina, maiustusi, tatart, NSV Liidu autoteede atlas ja Moskva liiklusplaan.

Rešetnjak ja Nikolajev viidi Paide politseijaoskonda ülekuulamisele. Rešetnjaki ülekuulaja oli Koit Pikaro, Nikolajeviga tegeles Andres Anvelt.

Pärast hilisemat ülekuulamist tabati 15. detsembril veel kaks kaasosalist ja 16. detsembril rünnati Koit Pikaro juhtimisel ühe asjaosalise, Eduard Konjajevi korterit Kallaveres. Korteris viibis ka üks tulistajatest, endine NSV Liidu dessantväelane Andrei Iljuhhin, kes osutas küll vastupanu, aga vahistati.

Seitsmes asjaosaline, KamAZi omanik Sergei Markov, ilmus 18. detsembril vabatahtlikult politseisse. Teine tulistaja, Nikolai Mitjugin, pääses põgenema Venemaale ja on siiani tabamata.

Kohus

Kuupäev teadmataKohtuprotsess Mäo ristil 2 politseiniku tapjate üle. Andres Iljuhhin, Oleg Koljadov, Aleksandr Lemeško, Eduard Konjajev, Igor Rešetnjan, Sergei Maran, Anatoli NikolajevFoto: Toomas Volmer/Postimees Foto: Toomas Volmer/PM/Scanpix Baltics

Uurimine ei kestnud kaua. Kiiresti rääkima hakanud süüdistatavad lugesid ette kuus aadressi, kus röövimised toime pandi, ning võtsid kõik süüdistused omaks. Selgus, et koos dessantvägedes aega teeninud Iljuhhin ja Mitjugin lõid kuritegeliku brigaadi 1993. aastal. Jõuk oli varustatud tuli- ja automaatrelvade, raadiosaatja, seifide ja lukkude avamiseks mõeldud tööriistade ning autodega.

Kõigile esitati süüdistus terrorismis, täpsemalt raskete kuritegude toimepanemiseks moodustatud terroristlikku grupeeringusse kuulumises. Niinimetatud organiseeritud kuritegevuse paragrahvi tollal veel ei olnud. Terrorismis keegi neist siiski süüdi ei jäänud.

Kokku ligi kahe miljoni krooni väärtuses võõrast vara röövinud bande mõisteti täies koosseisus süüdi. Tõsi küll, kahe politseiniku tapmises ja kolmanda haavamises süüdistati vaid Andrei Iljuhhinit.

Kamba üle kohut mõistnud Helve Särgava sõnul arvestas kohus Andrei Iljuhhinile karistuse mõistmisel, et politseinike tapmine ei olnud ette kavandatud, mistõttu olid läbimõtlematud ka võimalikud tagajärjed. Kohus mõistis Iljuhhinile 15 aastat vabadusekaotust, kirjutas Ekspress. Iljuhhin vabanes 2009. aasta detsembris.

Pärast tulistamist jätkas Janek Tšeljadinov tööd Paide politseis Lääne prefektuuri personalitalituse vanemspetsialistina. Aasta pärast tulistamist avati Mäos mälestusmärk hukkunud politseinikele.

Allikas: Wikipedia, Postimees