Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kägistajamadu tunnetab oma ohvri südame tuksumist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kägistajamadu tunnetab oma ohvri südame tuksumist
Kägistajamadu tunnetab oma ohvri südame tuksumist Foto: SCANPIX

USA teadlaste sõnul tunneb kägistajamadu oma ohvri südametukseid ning vastavalt nendele tugevdab oma haaret.

Kui kuningboa keerab end ümber oma ohvri, siis tunneb ta läbi naha, kuidas ohvri süda lööb, edastab Helsingin Sanomat.

Mao jaoks on südame tuksumise lõppemine märgiks, et kägistamise võib lõpetada ja ohver on neelamiseks valmis.

Uurijate kinnitusel võtab kägistamine maolt palju energiat. Selle tõttu on loodus seadnud nii, et madu tunnetab ohvri südamelööke ning saab ohvrist lahti lasta enne, kui ta jõud otsa saab.

Teadlased uurisid kuningboa käitumist surnud roti abil, kellele oli paigaldatud kunstsüda. Uurijad said südame seisata, millal vaid tahtsid ja jälgida mao reaktsioone.

Uuring näitas, et mao kägistamine on sõltuvuses ohvri südame tööst. Niikaua kui süda lõi, jätkas madu kägistamist ning vähehaaval muutus kägistamine aina tugevamaks. Kui uurijad rotil südame seiskasid, lasi madu paari minuti pärast ohvrist lahti.

Uurijate sõnul oli nende jaoks huvitav see, et maod, kes olid kogu oma elu elanud laboris ega olnud kunagi varem elavat ohvrit kägistanud, käitusid nagu nende looduses elavad kaaslased.

See viitavat, et südamelöökide kuulamine ja tunnetamine on omane kõigile kägistajamadudele.

Vangistuses kasvanud maod kägistasid siiski vähem jõuliselt kui looduses elavad maod.

Uuringut juhtinud Scott Bobacki kinnitusel õpivad maod sobivat kägistusjõudu kasutama katse-eksituse meetodil enne kui õige leiavad. Kägistamisjõu ajastus sõltub ohvri südamelöökidest.

Bobcaki arvates õppisid kägistajamaod kägistama juba evolutsiooni varajases etapis, mil suur osa loomi olid kõigusoojased.

Kõigusoojased loomad taluvad hapniku puudumist kauem kui soojaverelised loomad.

Näiteks osa sisalikke saab oma südamelööke aeglustada nii, et süda lööb viie minuti jooksul vaid ühe korra. Kuigi mao ohvriks langenud sisalik võib olla liikumatu, on ta ikka elus. Kui madu oma haaret lõdvendab, pääseb sisalik põgenema.

Soojaverelised loomad kaotavad mao kägistavas haardes elu juba paari minutiga.
 

Tagasi üles