:format(webp)/nginx/o/2020/11/30/13505102t1hb869.jpg)
Jaapan on üks neid väheseid riike, kus ensetapustatistika avaldatakse igal kuul. Võimude andmetel suri novembris enesetapu tagajärjel 2153 jaapanlast, 30. novembri 2020 seisuga ehk ligi aasta jooksul on Jaapanis surnud viirushaiguse Covid-19 tagajärjel 2106 inimest. Seega on enesetapjaid rohkem kui haiguse tagajärjel surnuid.
Jaapani psühhiaatrite ja psühholoogide sõnul on see vaid osa tõest, sest enesetappude arv kasvas eelkõige koroonapandeemia tõttu, teatab cnn.com.
Jaapanis oli juba enne koroonapandeemiat palju enesetapjaid ning endalt elu võtmise põhjuseid on mitmeid. Pikad tööpäevad, stress, surve olla alati tasemel, pidev konkureerimine koolis ja tööl, üksindus ja vaimse tervise probleemid.
Enesetappude arv on aastakümnete jooksul siiski pidevalt langenud. Jaapani tervishoiuasutused on enesetapustatistikat teinud alates 1978. aastast ja 2019. aastal tehti Jaapanis kõige vähem enesetappe.
Psühhiaatrite sõnul on koroonapandeemia jätnud jaapanlaste psüühikale tugeva jälje, eriti naistele, sest kasvanud on enesetapu sooritanud naiste osakaal. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes kasvas naiste enesetappude arv 83 protsenti. Meestel kasvas see vähem, 22 protsenti.
Enesetapu sooritanud naiste arvu kiiret kasvu võib seletada asjaoluga, et hotellides ja kauplustes osalise tööajaga töötajate seas on naisi rohkem kui mehi. Neis ametites on koroona tõttu koondatud väga palju inimesi.
Koroonapandeemia on toonud tagasi inimeste kartuse vaesuse ees ja vaimse tervise probleemid, mille tõttu võivad inimesed kaaluda enesetappu.
Samuti on jaapanlannade õlul kodumajapidamine ja laste kasvatamine.
«Kui midagi halba juhtub, siis Jaapani ühiskonnas pannakse kõige nõrgemad esimesena kannatama,» sõnas Eriko Kobayashi, kes töötab valitsusvälises organisatsioonis, mis tegeleb enesetappude ennetamisega. Ta on sel teemal kirjutanud ka raamatu.
Kobayashi sõnul üritas ta ka ise enesetappu hoolimata sellest, et tal oli töökoht, kuid palk oli selline, et ta tuli vaevu ots otsaga kokku.
«Siis tuli majanduskriis ja mul palka vähendati. See võttis pildi eest, ma ei näinud elul enam mõtet, kõik muutus tühiseks,» sõnas jaapanlane.
Ta leiti ja viidi haiglasse, kus ta oli kolm päeva ning ta paranes. Nüüd ta arvab, et koroonapandeemia on toonud tagasi inimeste kartuse vaesuse ees ja vaimse tervise probleemid, mille tõttu võivad inimesed kaaluda enesetappu.
Samas Jaapanis ei ole koroonapandeemia ajal kehtestatud nii karme piiranguid kui Euroopa riikides.
«Meil ei ole kunagi olnud väljas liikumise keeldu, kuid sellest hoolimata enesetappude arv kasvas. Üheks põhjuseks oli kindlasti hirm nakatumise ees,» selgitas Tokyo Waseda ülikooli sotsioloog Michiko Ueda, kes uurib enesetappude põhjuseid.
Ueda arvab, et globaalne koroonakriis on kasvatanud ka teistes riikides enesetappude arvu, kuid seal ei ole veel statistikat tehtud ega avaldatud.
Jaapanis on see kohe näha, kuna enesetapustatistika avaldatakse igal kuul.
126,5 miljoni elanikuga Jaapanis on koroonaviiruse diagnoosiga 148 000 inimest, paranenud on 122 000 inimest ja viirushaigus Covid-19 on võtnud elu 2100 inimeselt.