:format(webp)/nginx/o/2020/11/30/13504674t1h8ae5.jpg)
Briti Bathi ülikooli teadlased avaldasid väljaandes Royal Society Open Science artikli, mille kohaselt ei oleks hiidsisalikud 65 miljonit aastat tagasi välja surnud, kui Maad poleks tabanud asteroid.
VIDEO ⟩ Kui 65 miljonit aastat tagasi ei oleks Maad tabanud asteroid, kas elaksime siis koos hiidsisalikega?
Dinosaurused valitsesid meie planeedil umbes 230 miljonit aastat, alates triiasest kuni kriidiajastu lõpuni, mil nad kadusid.
Roomajad võis hävitada tänapäeva Mehhiko Yukatani poolsaarele langenud asteroid, mis mõjutas elu kõikjal meie planeedil, kuid välja on pakutud ka kliimamuutust, millega hiidsisalikud ei kohastunud.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/30/13504702t1hdd15.jpg)
Veel on arvatud, et dinosaurustele said saatuslikuks massilised vulkaanipursked.
Paleontoloogid on leidnud üsna palju hiidsisalike kivistunud luustikke ja osa uurijatest on seisukohal, et hiidsisalikud hakkasid välja surema juba enne asteroidi ja sellega kaasnenud looduskatastroofe.
Briti Bathi ülikooli paleontoloogid uurisid hiidsisalike sugupuid detailselt ning tegid nende ilmumisest ja kadumisest arvutimudelid.
Paleontoloogid arvavad, et tõenäoliselt oleks mõned väiksemad liigid säilinud ja elanud koos inimkonnaga, kaasa arvatud nüüdisajal.
Teadlaste sõnul näitas nende uuring, et tõenäoliselt ei oleks hiidsisalikud välja surnud, kui meie planeeti poleks tabanud asteroid, vaid nad oleksid elanud ka pärast kriidiajastut.
Uurijad jätkasid, et kivistunud luustike leidude kohaselt domineerisid hiidsisalikud meie planeedil pikka aega, kuid kriidiajastul hakkas osa liike kaduma, kuna keskkond muutus. Osa liike aga elas edukalt edasi, näiteks hadroasaurused ja tseeratopsid.
Paleontoloogid arvavad, et tõenäoliselt oleks mõned väiksemad liigid säilinud ja elanud koos inimkonnaga, kaasa arvatud nüüdisajal.
Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust 251–199 miljonit aastat tagasi kuni kriidiajastu lõpuni 145–65 miljonit aastat tagasi. Triiase ja kriidiajastu vahel on juuraajastu, mis kestis 199–145 miljonit aastat tagasi.
Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused ja brachiosaurus'ed.
Arvatakse, et dinosaurustest põlvnevad linnud.