Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Kui palju lund on vaja, et jõulud oleksid ametlikult valged?

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Lumine mets, läbi mille lookleb tee
Lumine mets, läbi mille lookleb tee Foto: shutterstock.com

Vähem kui kuu pärast on käes jõulud, kuid viimastel aastatel on paikades, kus varem on jõulude ajal paks lumi maas olnud, lumega kitsas käes ja maa on must.

Kui palju on tegelikult lund vaja, et jõulud oleksid ametlikult valged, küsib livescience.com.

Meteoroloogide sõnul piisab 2,5 sentimeetrist lumest, mis oleks 25. detsembril maas ja ei sulaks kohe ära. Nad lisavad, et ka jõulueelne ja -järgne lumi läheb arvesse, kuid eelkõige see, mis on maapinnal 24. - 26. detsembrini.

Jõulukuuse kojuviimine lumisest metsast
Jõulukuuse kojuviimine lumisest metsast Foto: shutterstock.com

Kuid, miks vähemalt 2,5 sentimeetrit lund? Meteoroloogide selgituse kohaselt on selline lumekiht piisav, et maapind ja rohi ära katta. Kui lund on vähem, siis on pigem «mustad», mitte «valged» jõulud.

Miks unistatakse valgetest jõuludest? Vastuse saamiseks tuleb pilk pöörata kalendri ja kliima suunas.

Põhjapoolkeral on talvine pööripäev, mil algab astronoomiline talv, kas 21. või 22. detsembril ehk enne jõule. Kuna jõulud on ajal, mil ametlikult on talv, siis seostatakse pühasid madalate temperatuuride ja lumega.

Samuti on valgete jõulude juured väikeses jääajas, mis kestis 16. - 19. sajandini ja põhjapoolkeral oli jahedam kliima. Sel ajaperioodil olid keskmised talvised temperatuurid nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas 2 kraadi tavapärasest jahedamad.

Külm ja lumi olid siis igapäevased, näiteks Hollandis jäätusid kanalid ja Suurbritannias Thamesi jõgi. See võimaldas inimestel neil veekogudel uisutada. Samuti korraldati talviseid laatasid, mida saab võrrelda tänapäevaste jõuluturgudega.

Ka 1980. - 1990. aastatel oli Hollandis talvesid, mil kanalid jäätusid ja neil uisutati. 

Uisutajad Hollandi kanalil
Uisutajad Hollandi kanalil Foto: shutterstock.com

Euroopas hakati jõule seostama lumega eriti pärast seda, kui olid ilmunud Inglise kirjaniku Charles Dickensi raamat «A Christmas Carol» detsembris 1843 ja luuletaja Clement Clarke Moore’i luuletus «Twas the Night Before Christmas» 1823. Need jõudsid lugejateni ajal, mil väike jääaeg hakkas lõppema.

Mõlema autori teos sai tuntuks kogu maailmas, nagu ka see, et jõulud ja lumi on lahutamatud.

Kuigi lõunapoolkeral on suvi ajal, mil põhjapoolkeral on talv, peetakse ka soojas kliimas jõulusid. Samuti on seal jõuluvana, kes saabub ree ees põhjapõdrad, unistatakse lumest ja jääst.

Klimatoloogide sõnul toimub kliimamuutus, mis võib edaspidi jätta parasvöötme alad talvel lumeta ning tulevikus on tõenäoliselt musti jõule rohkem kui valgeid jõule.

Tagasi üles