Argentina prokurörid uurivad jalgpallilegendi Diego Maradona surma, et teha kindlaks, kas ta võidi tappa.
PILDID JA VIDEO ⟩ Diego Maradona surma uurimine: ta arsti kliinik ja kodu otsiti läbi
Buenos Airese politsei otsis 29. novembri hommikul kohaliku aja järgi läbi Maradona arsti, 39-aastase Leopoldo Luque kliiniku ja kodu, et teha kindlaks, kas jalgpallurile tehtud ajuoperatsioonis ja järelravis oli puudujääke, teatab bbc.com.
30 politsenikku uurisid arsti kodu ja veel 20 vaatasid läbi ta kliiniku. Nad võtsid kaasa arsti arvutid, mobiiltelefonid ja ravimärkmed, et nende abil taastada, milline oli staari seisund haiglas ja milline oli ta ravi kodus.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/30/13503983t1h8722.jpg)
Maradona tütarde sõnul on neil kahtlus, et nende isa lubati liiga kiiresti pärast operatsiooni kodusele ravile ja see võis talle saatuslikuks saada.
Lisaks ei olnud jalgpalluril piisavalt meditsiinitöötajaid teda jälgimas ja abistamas, kui oleks olnud haiglas.
Prokurörid uurivad, miks arst Luque lubas oma patsiendi liiga kiiresti pärast operatsiooni kodusele ravile.
60-aastane Maradona suri 25. novembril oma kodus, kui taastus operatsioonist. Tal tekkis ootamatult infarkt.
Neurokirurg Luque andis 29. novembril pressikonverentsi, kus ta ütles, et Maradona oli ta sõber ja ta tegi kõik, et ta elu päästa.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/30/13503981t1hb6e6.jpg)
«Te tahate teada, mille eest ma vastutan? Selle eest, et ta oli minu kallis sõber, kelle tervisest ma väga hoolisin, kelle elu ma tahtsin pikendada, et ta elu teine pool oleks hea,» sõnas Luque.
Arst lisas, et ta on neurokirurg ja ta tegi kõik, mis tema võimuses, kui opereeris Maradona aju, kuid see, kuidas staar kodus taastus, ei olnud enam tema otsustada.
«Maradona oleks saanud minna operatsioonijärgsesse taastumiskeskusse. Ta ei tahtnud sinna minna ja mina ei saanud sundida teda sinna minema,» sõnas arst.
Arsti sõnul oli Maradonal ta elu viimasel kuul sügav depressioon, ta ei tahtnud näha mitte kedagi, kaasa arvatud oma perekonda.
Diego Armano Maradona oli 1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused võitnud Argentina koondise kapten.
Ta esindas Argentinat neljal jalgpalli MM-il, mängides koondises 91 kohtumises ja lüües 34 väravat.
Jalgpallurikarjääri teises pooles tekkis Maradonal narko- ja alkaoholisõltuvus ning ta käis mitu korda ravil.
Ta lõpetas profikarjääri 1997 oma 37. sünnipäeval.
Hiljem oli ta jalgpallitreener Araabia Ühendemiraatides ja Mehhikos ning juhtis ka Argentina meeskonda Gimnasia y Esgrima.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/30/13503988t1h6bd6.jpg)