Ettevõtja Peep-Ain Saar armastab hetki, millest sünnib tähendus

Peep-Ain Saar Foto: Raadio Elmar

Raadio Elmar saates «Ikigai» käis külas kinnisvaramagnaat, vaimulik, suunamudija kui ka fitnessiga tegelev Peep-Ain Saar. Mees nagu orkester, kes ei väsi üllatamast iseennastki. Saatekülalisega rääkis juttu Henri Laumets.

Tartust pärit kolme lapse isa Peep-Ain Saar tunnistas, et on elus kokku puutunud väga erinevate valdkondadega. Mees on pastorina laulatanud sadu paare, nii Eestis kui välismaal. Lisaks on ta edukas kinnisvaraäris, suunamudimises, isegi fitness spordialal. «Seda on küll olnud, et väliselt vaadates tundub, et kuidas ma olen saanud kõigi nende asjadega tegeleda. Mingil moel olen suutnud need enda jaoks omavahel ära lepitada,» sõnas ta.

«Olen õppinud tehnoloogiat ja töötanud ettevõtluses. Siis rajasin koguduse ning olin aktiivselt kolmteist aastat pastor. Olen läbi elu olnud pigem alustaja tüüp. Kolmteist aastat olla ühes rollis, ei ole aus enda, ega ka teiste suhtes. Ettevõtlus on mulle ka alati väga meeldinud. Ühel hetkel tekkis suurepärane võimalus, mil sain koos kahe väga hea sõbraga luua midagi üheskoos - ostsime Arco Vara AS'ilt kogu kinnisvarabüroo osa. Minu jaoks on teekond olnud alati olulisem, kui sihtpunkt. Olen alati uskunud, et igaüks väärib head kodu, sellest sai see teekond alguse,» rääkis Saar.

Mees osales mõned aastad tagasi fitnessvõistlusel, teenides ise samal ajal leiba ka pastorina. «See on tegelikult kõik päris veider, ma polnud varem isegi spordiinimene olnud. Kui sul on peres väikesed lapsed, siis endaga tegelemiseks jääb nii vähe aega. Kui mu noorim laps sai kolme ja poole aastaseks, siis tundsin, et võiksin trenni minna. Treener hakkas mind innustama, et oleks äge, kui pastor ka fitnessivõistluse lavale jõuaks. See mõte andis mulle kuidagi nii palju inspiratsiooni, tahtsin end distsiplineerida ja vaadata kas selle idee teostamine on võimalik. Ega see otsus ei tulnud muidugi kergelt, kaalusin kuni viimase hetkeni. Samas ikkagi osalesin ja see oli vägev kogemus. Olen vist alati raamidest veidi väljas olnud, ükskõik, millega parasjagu tegelen,» muigas ta.

Saar teeb oma elu põnevaks üsna erilaadi väljakutsetega. Rääkisime, millest mees unistab. «Unistamise küsimused on kõige paremad ja samas ka kõige ohtlikumad. Unistus võib jääda ka lihtsalt unelmaks. Kui sa võtad oma unistuse konkreetseks eesmärgiks, siis see nõuab sinult midagi. Seetõttu on mu elus olnud etappe, kus olen osanud ja julgenud selgemini unistada. Olen alati tahtnud, et midagi jääks kajama, kui mind enam ei ole. Ma jõudsin viis aastat tagasi kriisi...mõtlesin, et millest võiksin üldse veel unistada. Mul võivad olla väikesed soovid aga milline võiks olla suur unistus? See mõte pani mind teekonnale ja teatud asjad said palju selgemaks. Ma tahan luua hetki, millest sünnib tähendus - see ongi mu kõige suurem unistus,» lisas ta.

Saar avaldas, et talle on olnud elus eeskujuks väga palju olulisi ja erinevaid isiksusi. «Vanatädi andis mulle suure armastuse raamatute vastu, ta oli ise tagasihoidlik ja vaikne inimene, kuid miskipärast kõnetas mind väga. Samas, president Lennart Meri inspireeris mind oma sõnaosavusega, tema tabavad mõtted muutsid uue põlvkonna enesemääratlust. Kristlasena leian, et kõige suuremaks eeskujuks on mulle Jeesus, kui isik,» märkis ta.

Saar paneb pastorina inimesi paari, ta leiab, et selles ülesandes on ühtaegu nii lihtsust kui keerukust. «See on väga kerge töö...teistpidi ka väga raske töö. Kolmandast vaatenurgast ütlen, et see on muuhulgas ka nauditav töö, muidu ma seda ilmselgelt ei teeks. Laulatuse või pulmapäevaga on see tore asi, et ükskõik, mitmes see minu jaoks on, noorpaari jaoks on see elu üks tähtsaimatest päevadest. Seega, ka mina ei saa sinna mütsiga lööma minna. Hoolitsen selle eest, et laulatus kujuneks noorpaari näoliseks ning soovin, et kõik öeldu kõnetaks just neid. Minu jaoks on kõige mahukam töö see, mis eelneb enne pulmapäeva. Pean ju läbi hammustama, kes abiellujad on, millised nad paarina on ning kuidas toimib nende dünaamika. Ka pulmapäeval on mul palju tähtsaid ülesandeid, kuid see on laias laastus eelneva töö vormistamine. Kui eeltöö jääb ära, siis pole pulmapäeval võimalik enam kuigi palju muuta,» rääkis mees, kes on laulatanud tänaseks ligikaudu kuussada paari.

Juttu oli sellest, kuidas pulmade tähistamine muutub aastast aastasse järjest omanäolisemaks. Kes soovivavad abielluda hipide kombel heinaküünis, kes päikesetõusu ajal rabas. «Minu hinnangul on kõige parem pulm see, mis on pruutpaari enda nägu. Kõige halvemini võib asi välja kukkuda siis, kui tahetakse olla keegi teine. Pole mõtet teha hästi kammitsetud pulma, kui ise oled meeletult loominguline ja vaba, kogu tervik areneb välja nii kohmetult. Olen näinud oma töös väga palju ägedaid pulmakohti ning ka erinevaid formaate, kuid hästi oluline on pruutpaari ja seltskonna vaheline sünergia! Kui sellega on hästi, siis pole vahet, kus ja kuidas sa selle pulmad pead - kas oled suure seltskonnaga kusagil turismitalus või kolmekesi päikesetõusu ajal kauni järve ääres. Ehk siis, pulmad ei sõltu kohast ega eelarvest, oluline on kõikide asjade õige tasakaal,» rääkis Saar.

«Olen laulatustseremooniaid pidanud nii rabas, tuhamägdel, kui ka purjekate peal...nii Eestis kui välismaal. Isegi õhust olen noorpaari ette laskunud, seda siis zip-line'i abil! Tuleb tunnistada, et kõige rohkem on mulle meeldinud kodutalude õued, seal jooksevad õiged elemendid kuidagi nii hästi kokku. Olen täheldanud, et eestlased tahavad enamasti abielluda looduse keskel või paigas, mis on nende endi jaoks tähendusliku taustaga,» lisas pastor.

Saar lisas, mis on tema laulatamise töö juures tähtsaim moment. «Oluline pole, mida noorpaarile täpselt ütlen. Kõige olulisem on see, et need inimesed läheksid mulle päriselt korda. See on küll suur sõna, kuid ma pean suutma neid päriselt ka armastada. Need ilusad tunded on midagi rohkemat, kui lihtsalt sõnad. Need ongi need olulised hetked, millest sünnib tähendus,» lisas ta.

Peep-Ain Saar kohtas oma ameeriklannast abikaasat Annat juba seitseteist aastat tagasi. «Sain Annaga tuttavaks siis, kui tema pere kolis ajutiselt Eestisse. Tema vanaisa oli eestlane ja perekond soovis tulla tutvuma oma esiisa maaga. Ka nende pere on kristliku taustaga, tänu sellele kohtusime ühes Tartu kirikus. Pulmi mäletan hästi, abiellusime palaval juulikuu päeval ja kõige suurem kergendus oli siis, kui ametlik osa sai läbi. Paar päeva hiljem reisisime juba Ameerikasse, kus toimus juba teine samasugune pulmatrall. Pulmareisile läksime aga hoopis Horvaatiasse,» sõnas ta.

Saar tegi juttu, mis võiks olla eduka abielu saladus. «Ükskõik, kui suur hingesugulane su kaaslane sulle on, ainuüksi see asjaolu ei kanna sind lõpuni. Sul peaksid olema oma kaaslasega sarnased väärtused ja samasugune arusaam elust. Te peate oskama rääkida omavahel, ka keerulistest asjadest. Kolmandaks, te peate oskama naerda ja teha nalja koos, tundma koos elust rõõmu. Kui see eelnevalt mainitud osa on täidetud, siis polegi nii oluline, kui palju teil on sarnaseid hobisid või teisi ühisosasid,» mainis ta.

«Olen mõelnud, et miks firmadele on loodud erinevad visioonid, missioonid ja väärtused, samas, miks peredel ei võiks neid olla? Pered on ju ometigi olulisemad kui ettevõtted! Räägime oma lastele tihti, et anname endast alati parima, oleme rõõmsameelsed, paneme teisi endast ettepoole ja tahame olla oma eludega eeskujuks teistele. Need on mõned väga lihtsad väärtused, samas väga olulised,» lisas Saar.

Pastor Peep-Ain Saar ja Henri Laumets Foto: Raadio Elmar