Kuidas kergema vaevaga luuletusi õppida? Nippe jagas näitleja Andrus Vaarik!

Andrus Vaarik Foto: Meelis Meilbaum

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» andis armastatud näitleja Andrus Vaarik hüva nõu, kuidas pähe õppida tekste.

Jõulupühade aeg peagi ukse ees ja tore oleks sõprade ja lähedaste keskel särada mõne kauni uue luuletusega. Kas on üldse mooduseid, mis aitaksid tekste pähe õppida kergema vaevaga? Uurisime järele Andrus Vaarikult.

«Kui te lihtsalt tuupima hakkate, siis see lõhnab tuima töö järele. Kui näitlejad oma tekste pähe õpivad, siis proovide aeg kestab enamjaolt kolm kuud. Selle aja jooksul jäävad tekstid juba seoste kaudu pähe. Kui te peate nüüd pühade ajal jõuluvana rõõmustama ja luuletust talle esitama, siis valige hoolikalt - teile peab luuletus endale väga meeldima,» rääkis Vaarik sissejuhatuseks.

Näitleja soovitas, et ei tasu ette võtta kohe esimest ettejuhtuvat luuletust. «See peaks olema selline materjal, millega sul oleks tõeliselt suur rõõm tööd teha! Pähe õppimine on ju töö - samamoodi nagu muusikapala ära õppimine või pintsli käes hoidmise harjutamine. See nõuab üksjagu ebamugavaid hetki, enne kui saad särava luuletusega jõuluvana ette minna...kuid pärast rasket tööd on ka rõõmud suuremad. Nagu ütles Tšaikovski, inspiratsioon külastab töökaid,» märkis Vaarik.

Vaarik lisas, et visuaalse pildi loomine võib aidata õppimise protsessis palju kaasa. «See ei tööta aga nii hästi siis, kui vahite seda visuaalset pilti vaid nutitelefonist ja vahetate seejuures pidevalt teksti suurust. Kõige tähtsam on mõelda rahulikult see lugu läbi, mida luuletaja selle loominguga öelda tahtis. Tasub võtta need sõnad kõik ükshaaval ette ja hakata arutlema, miks autor kasutas just neid sõnu. Oli see näiteks kõla, meeleolu pärast või kirjeldasid need kõige täpsemalt antud situatsiooni või tunnet. Lihtsalt, süvenema peab,» sõnas ta.

Vaarik tõi välja, et varem oli tal tekste pähe õppida oluliselt lihtsam. «Aastatega tekib tekstide suhtes aukartus. Kui on väga vaimustav kirjanik ja ka väga hea tõlge, siis ma olen seadnud endale sihiks, et etenduse jooksul ei asenda mitte midagi ja olen hästi autoritruu. Kuid sellega ei tohi ka liiale minna, tuleb tunnistada, et proovide käigus toimetame tekste päris pikalt. Kui sa lõpuks oled parima variandi enda jaoks fikseerinud, siis tuleb sellest ka kinni hoida,» rääkis ta.

«Tekstid jäävad hästi meelde ka seoste kaudu, näiteks, kui read on õpitud teatud kohas ja konkreetse žestiga. Täpsustan ka seda, et laval pole tekst kunagi eesmärk omaette. Professionaalses teatris räägitakse teksti millegi saavutamiseks, nii nagu eluski, sa pead oma sihid selgeks tegema ja nii tekib loogiline karkass. Ühel hetkel juba taipad, et vajalik tekst ongi juba peas, sest sa lihtsalt tead, milleks sul seda teksti vaja on,» lisas Vaarik.

Vaarik jagas soovitusi luuletuste osas, mida võiksid näiteks täiskasvanud lugeda. «Ma just vaatasin Ilmar Trulli loomingut, ta on läbi aastate mu suur lemmik olnud. Ta kingib meile igas Eesti Ekspressis väga vaimuka väikevormi. Selleks, et mitte häbisse jääda jõuluvana ees....vaadake näiteks Ilmar Trulli luuletused üle, te leiate sealt kindlasti midagi väga vaimukat. Tema vormid on hämmastavalt napid ja kontsentreeritud. Neid on väga hea ka meelde jätta. Ja kõigele lisaks, hämmastage iseennast ja märkate, et olete veel arenemisvõimelised,» muigas näitleja Andrus Vaarik.