Rootsi võimud kehtestasid uued karmid koroonapiirangud, mille kohaselt tohib maksimaalselt olla koos kaheksa inimest. Peaminister Stefan Löfven kutsus rootslasi üles suhtlema ainult oma pereliikmetega ja kandma avalikus kohas maski.
Rootsi muutis koroonastrateegiat ja peaepidemioloog Tegnell lükati kõrvale
Rootsi meedia teatel on tegemist riigi koroonastrateegia totaalse muutmisega. Kevadise puhangu ajal oli koroonastrateegia taga peaepidemioloog Anders Tegnell, kes ei keelanud inimeste kogunemisi, lootes karjaimmuunsuse tekkimisele.
Nüüd on Tegnell lükatud koroonastrateegia loomisest kõrvale, kuna tema kevadine strateegia, milles ta lootis inimeste kainele mõistusele, ei töötanud ja Rootsis on nakatumine seni kõrge.
Pandeemia esimese laine ajal oli Rootsi maailmas nende väheste riikide seas, mida lukku ei pandud. Ka piir oli lahti ja tervishoiuspetsialistid ei soovitanud ega nõudnud maski kandmist ega käte desinfitseerimist.
Suvel, kui kõikjal Euroopas oli koroonaviirusse nakatumine madal, teatas Tegnell, et Rootsis arvatavalt ei tule koroona teist lainet ning rootslastel on esimesest lainest tekkinud karjaimmuuunsus.
Sügise algusel muudeti Rootsi koroonastrateegiat nii, et riiklikelt soovitustelt mindi üle sellele, et piirkondlikud võimud otsustavad ise, milliseid soovitusi annavad ja nõudmisi kehtestavad.
15. septembrist tohtis uuesti eakatekodusid külastada. Oktoobri lõpus aga otsustati, et 50 inimese asemel tohib koguneda 300 inimest. Lisaks tühistati nõudmine, et üle 70-aastased peavad olema kodus.
Kuid Tegnelli ja teiste rahvatervise eest hoolitsevate ametnike prognoosid osutusid valeks ja Rootsi maadleb koroonaviiruse teise lainega nagu kõik Euroopa riigid.
Dagens Nyheter kirjutas paar nädalat tagasi, et Tegnelli valearvestus on läinud kalliks, kuna pea kõikjal Rootsis on nakatumine koroonaviirusse ja viirushaiguse Covid-19 põhjustatud surmad kasvamas.
Tegnelli sõnul on ta koroonastrateegia õige ja on loomulik, et mingil ajal on palju nakatunuid, kuid siis hakkab nakatunute arv kiiresti vähenema. Lisaks olevat tervishoiuspetsialistidel raske pandeemia kulgu ennustada.
«Oleme olukorras, mida me ei osanud ette näha ja see on tõsisem, kui arvasime,» sõnas Tegnell enda kaitseks.
Juba sügise alguses oli märke, et valitsus ei ole Tegnelli tööga rahul. Sotsiaalminister Lena Hallengren sõnas siis, et teda ehmatasid Tegnelli antud soovitused, mis tema sõnul soodustasid koroonaviiruse levimist ja üha rohkemate inimeste haigestumist.
«Tegnelli soovitused on teatud piirini õiged, kuid sealt edasi on inimelud ohus. Soovituste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik,» sõnas Hallengren oktoobris.
Tegnell ja mitmed teised rahvatervise septsialistid on uue koroonastrateegia loomisest kõrvale tõrjutud, kuna nende soovitusi ja nõudmisi nähakse ohtlikena.
Kui Rootsi valitsus teatas pressikonverentsil, et alakoholi müük keelatakse alates kella 22.00, ei olnud Tegnelli kohal, et omapoolne kommentaar anda.
Tegnelli ei olnud kohal ka siis, kui peaminister Stefan Löfven teatas möödunud nädalal karmimate koroonapiirangute kehtestamisest.
Göteborgi ülikooli riigiteaduste professor Bo Rothstein sõnas meediale, et nii talle kui teistele ühiskonnateadlastele oli kevadel üllatuseks, et peaepidemioloogile Tegnellile koroonastrateegia loomisel nii suur otsustamisõigus anti.
Rothsteini sõnul ei ole Rootsi põhiseaduses midagi, mis oleks valitsust takistanud olukorda muuta.
Asjatundja lisas, et nüüd on valitsuse suhtumine Tegnelli ja teisesse koroonaviiruse tõrjumise lõdva strateegia loojatesse muutunud.
«Nüüd määrab valitsus strateegia, et koroonaviirust kontrolli alla saada, sest nii ministrid kui parlamendiliikmed on kaotanud Tegnelli usu. Või siis tahetakse teistele riikidele näidata, et Rootsi saab esimesest apsakast hoolimata nüüd koroonaviiruse takistamisega paremini hakkama,» sõnas Rothstein.
Ametnik Per Molander arvab, et valitsus ei saa enam usaldada rahvaterviseeksperti, kelle arvamusi ja soovitusi on karmilt kritiseeritud ning kelle seisukohad on ohtlikud.
Molanderi sõnul on Rootsi valitsus Tegnellist eemaldunud ja ta on kõrvale lükatud, kuna tema koroonastrateegia tekitas kriisiolukorra.
10,23 miljoni elanikuga Rootsis on koroonaviiruse diagnoos rohkem kui 228 000 inimesel, paranenute kohta arvud puuduvad ja viirushaigus on võtnud elu 6500 inimeselt.