/nginx/o/2020/11/24/13493406t1h9c56.jpg)
Rootsi arheoloogid leidsid riigi lõunaosast kiviajal elanud koera skeleti, loom oli maetud peremehe hauda.
PILDID ⟩ Kiviajal elanud koer maeti peremehe hauda
Uurijate sõnul ei olnud 8400 aastat tagasi elanud koer metsik, vaid kodustatud. Sellele viitab näiteks ta matmine sarnaselt inimese matmisega, teatab livescience.com.
«Koera matmispaik on Rootsis üks vanemaid matmisi. Koera luustik on hästi säilinud ja ta matmine on unikaalne. Sel ajastul maeti inimesed koos neile tähtsate esemetega, võimalik, et koer mahtus tähtsate asjade kategooriasse,» selgitas osteoloog ehk luuteadlane Ola Magnell.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/24/13493403t1he12c.jpg)
Koeraskelett leiti septembris Sölvesborgi Ljungavikeni piirkonnast, kus arheoloogid on teinud viimased 10 aastat väljakaevamisi. Skelett kaevati välja koos 250 kilogammi kaaluva maapinnaplokiga ja viidi uurimiskeskusse. Skeleti uurimine jätkub.
Väljakaevamiste juhi Carl Perssoni andmetel on paigast leitud 60 majajäänust, kuid ka ränikivi tükke ja tuleasemeid.
Arheoloogide sõnul jätsid kiviaja inimesed pärast mehe ja koera matmist küla üsna kiiresti maha. Seda põhjustas merepinna tõus, mis hakkas elu takistama.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/24/13493409t1h00a8.jpg)
Merevesi kandis küla peale muda ja liiva ning tänu sellele kiviaegne asula säilis.
Arheoloogid kaevasid läbi mudasette ja neile paljastus rohkem kui 8000 aasta tagune elu oma eheduses.
«Arvatavalt mängis nüüd leitud koer selles kiviaegses kogukonnas tähtsat rolli. Kui ta suri, tunti kaotust samamoodi nagu tänapäeval, kui lemmik sureb. Veel ei ole selge, kas koer suri loomulikku surma ja ta maeti erineval ajal kui peremees või ta tapeti, kui peremees ära suri ja nad maeti koos,» sõnas väljakaevamiste juht Carl Persson.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/24/13493399t1h9125.jpg)
Koeri on erinevates kultuurides kodustatud mitu korda. Luu- ja geeniuuringute kohaselt on koer elanud inimestega koos vähemalt 33 000 aastat. Seda näitas Venemaalt Siberist 2013 leitud koerakolju. DNA-testi kohaselt oli see loom geneetiliselt rohkem sarnane tänapäeva koerade kui hundile, koiotile ja eelajaloolisele koerale.
Rootsis leitud koeramatus ei ole Euroopas esimene ja ka mitte kõige vanem. 2018 leiti Saksamaal 14 000 aasta tagune matmispaik, kus oli nii inimesi kui ka koeri. Uurimine näitas, et üks oli kutsikas, kes oli surres väga haige. Arvatavalt tekkis inimestel koertega lähedane side, mille tõttu maeti koerad inimestega samasse hauda.
Šotimaast põhja jäävatelt Orkney saartelt leiti 4500 aastat tagasi maetud koer. Luustiku uurimine näitas, et tegemist oli umbes tänapäeva kolli suuruse koeraga, kuid geenidelt oli ta sarnane Euroopa hallhundiga.