Tšehhi arheoloogid leidsid Liberecist mustlaste koonduslaagri jäänused

Mustlasnaine ennustamas. Foto 1930. aastatest Foto: akg-images/Scanpix

Tšehhi arheoloogid leidsid Liberecist Teise maailmasõja aegse natside koonduslaagri jäänused. Tegemist oli koonduslaagriga, kus olid mustlased, kellest mitte keegi ellu ei jäänud.

Ajalooliste andmete ja kohalike ülestähenduste kohaselt asus laager kolme tee ristumiskohas, kuid täpne asukoht oli seni teadmata, teatab yle.fi.

Tšehhi ajaloolaste teatel tegutses Libereci koonduslaager 1941 – 1943 ja seal oli vähemalt 130 mustlast, kellest naised saadeti edasi Ravensbrücki koonduslaagrisse, mehed Buchenwaldi ja perekonnad Auschwitzi.

Arheoloogid uurisid ala ja tegid väljakaevamisi, kuna sinna plaanitakse rajada päästeameti uus peahoone. Maapinda skaneeriti ja tehti ka väljakaevamisi, milles paljastusid hoonete vundamendid. Lisaks leiti plekist kruuse, jalatsijäänuseid ja nõudekilde.

Arheoloogide sõnul oli koonduslaagri peahoone 35 meetrit pikk ja kümme meetrit lai, oli ka lisahoone, mille pikkus oli kümme meetrit.

Põhja-Böömi muuseumi arheoloogi Petr Brestovansky sõnul on koonduslaagrileid haruldane, sest selle asukoht oli teadmata. Kui mustlased viidi teistesse koonduslaagritesse, panid sakslased sinna prantslastest sõjavangid, kes tegid lähedal asunud kaevanduses sunnitööd.

Liberec oli sudeedisakslaste pealinn, see kandis saksa keeles nime Reichenberg. Saksamaa sai enne Teist maailmasõda 1938 põhiliselt sakslastest elanikonnaga alad, mis olid saanud Tšehhoslovakkia osaks pärast esimest maailmasõda.

Libereci arhiivis on andmed, et nii lapsed kui ka emad saadeti Auschwitzi koonduslaagrisse. Sellise käsu andis koonduslaagrisüsteemi looja Heinrich Himmler isiklikult.

1950. aastatel rajati kunagise koonduslaagri alale prügimägi, sinna viidi ka Králův Hájini linnaosas hoonete lammutamisel tekkinud praht. Need hooned ehitasid mustlastest koonduslaagrivangid.

Libereci võimude teatel ei ole nad koonduslaagri leidmisest hoolimata loobunud päästeameti peahoone rajamisest paika ning lähedase jõe äärde püstitatakse selles koonduslaagris olnutele mälestusmärk.

Libereci mustlaste ühendus ja Põhja-Böömi muuseumi ajaloolane Ivan Rous mälestasid koonduslaagris sündinud ja üsna kiiresti surnud lapsi sellega, et püstitasid seitse valget risti. «Libereci arhiivis on andmed, et nii lapsed kui ka emad saadeti Auschwitzi koonduslaagrisse. Sellise käsu andis koonduslaagrisüsteemi looja Heinrich Himmler isiklikult. 1943. aastal loodi Auschwitzis allüksus Zigeunerfamilienlager ehk mustlaste perelaager,» selgitas ajaloolane Rous.

Ta lisas, et kogu Euroopast viidi Auschwitzi (poola keeles Oświęcim) umbes 25 000 inimest, kellest jäi ellu ligikaudu 2000.

Auschwitzis tegutses surmaarst Josef Mengele, kes tegi julmi katseid ka mustlastega.

Ajaloolaste arvates hukkus natside tõttu 250 000 – 500 000 mustlast ehk romat, kes moodustasid poole siis Euroopas elanud mustlastest. Suur arvuline vahe on tingitud sellest, et liitlased ei pööranud tähelepanu mustlastele kui eraldi grupile ning ka nende massimõrva ei ole nii palju uuritud kui juutide oma.

Kui Nürnbergis olid novembrist 1945 kuni oktobrini 1946 kohtu ees paljud natsid, ei süüdistatud kedagi neist mustlaste massitapmises. Kui koonduslaagrites ellu jäänud juudid said kompensatsiooni, siis romad mitte.

USA Texase ülikooli ajaloolane Ian Hancock sõnas, et kui juudid ei ole lasknud holokausti unustada, andes välja raamatuid ning tehes telesaateid ja filme, siis mustlastel ei ole midagi sellist. Hancock lisas, et mustlased olid liikuv rahvas, kelle kultuur ja ajalugu anti edasi suusõnaliselt ning mõnes mõttes kestab see seni. 

Natsid saatsid mustlased koonduslaagritesse, kuna nende silmis olid nad tööpõlguritest vargad ja ühiskonda sobimatud.

Lääne-Saksamaa valitsus tunnistas alles 1979, et mustlaste kiusamine, viimine koonduslaagritesse ja hävitamine oli rassistlik. Alles 1982. aastal öeldi, et mustlaste hävitamine oli massimõrv. Kulus veel 30 aastat, kui Berliini püstitati tapetud mustlastele mälestusmärk.

Euroopa parlament tegi 2. augustist mustlaste holokausti mälestuspäeva. 2. augustil 1944 hävitasid natsid Auschwitzis olnud mustlaste eriosa. Mehed ja poisid viidi teistesse laagritesse, naised, lapsed ja haiged tapeti gaasikambris. Ühe päevaga kaotas elu 3000 inimest.

Tänavu suvel ilmnes, et 2012 Berliini rajatud mälestusmärk jääb ette Saksa raudtee lainemisplaanile. Inimesed hakkasid monumendi mahavõtmise vastu protestima, kuid veel ei ole selge, mis sellest saab.