Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

SAAME TUTTAVAKS Uue seriaali «Sinu, minu, meie» tegelased: kärgpere ähvardab Mia karjääri ja meelerahu rikkuda

«Sinu, minu, meie» peategelased: Kärt, Iris, Eva, Mia Foto: Kanal 2
Copy

Tuleval kolmapäeval, 25. novembril kell 21.30 alustab Kanal 2s uus seriaal «Sinu, minu, meie», mis räägib lapsevanemaks olemise rõõmudest ja muredest. Veel enne kui eetrisse jõuab esimene osa, on paras aeg teha tutvust sarja tegelastega.

Mia – kui kärgpere ähvardab karjääri rikkuda

Üht peategelast, noort näitlejannat Miat, kehastab Laura Kukk. Mial endal lapsi pole, küll aga on poeg tema abikaasal Romanil. Mia ja Roman (Ingmar Jõela) on värske abielupaar, kelle täiuslikku õnne segab vaid üks oluline pisiasi – mehe poeg eelmisest suhtest, väike Aleks (Stenver Kaljula). Pisipoiss on probleem muidugi vaid Mia jaoks, sest Roman on armastav isa ja tahab väga, et abikaasa tema lapse omaks võtaks. See pole aga lihtne, sest esiteks ei soovi Mia ise veel laste peale mõeldagi, teisalt tekitab konflikte väikese Aleksi ema Marina (Jane Napp), kes Miasse suhtub vägagi kriitiliselt. Nii on Roman pidevalt kahe tule vahel, püüdes teha nii, et Aleks, Marina ja Mia oleksid kõik rahul ja õnnelikud.

Ingmar Jõela on Roman ja Laura Kukk on Mia
Ingmar Jõela on Roman ja Laura Kukk on Mia Foto: Kanal 2

Tüüpilise kärgpere olukord muutub veel pingelisemaks, kui Marina toob Aleksi pikemaks ajaks Mia ja Romani juurde hoida. Mees on politseiuurijana pidevalt tööl ning väike Aleks peab jääma Mia hoolde. Kuid just sel hetkel pakutakse Miale üle pika aja taas rolli uues telesarjas ning naise arvates võib laps tema karjäärile saatuslikuks saada. Paraku selgub aga, et väikesest Aleksist võib omal moel isegi kasu olla.

Jane Napp on Marina
Jane Napp on Marina Foto: Kanal 2

Majanaabrite ja sõbrannadega loodud tugigrupp anonüümsetele lapsevanematele kujuneb Mia jaoks lootuskiireks, et saada endale soovitud roll uues sarjas ning tulla toime oma abikaasa pojaga ning tema emaga.

Kanal 2 ekraanile jõudev uus kodumaine telesari «Sinu, minu, meie» annab võimaluse vaadata lapsevanemaks olemisele üllatava ja humoorika nurga alt. Isegi, kui vaataja pole veel lapsevanem, on ta ise kellegi poeg või tütar. Kas ema või isana saab üldse läbi kukkuda või on selles rollis võimalik erineval moel hakkama saada?

«Sa võid seda pikalt ette planeerida. Kõike õigesti teha. Ainult parimate kavatsustega tegutseda. Olla kindel, et ei eksi milleski. Ainult, et sellest päevast, mil sinust saab lapsevanem, läheb kõik hoopis teisiti. Ja sulle võib tunduda, et sina üksi oled see, kes lapsevanema rollis läbi on kukkunud. Õnneks selgub, et selliseid nagu sina, on veel. Kui tugigrupis käivad inimesed, kes soovivad vabaneda mõnest oma pahest, näib see igati mõistetav. Aga mida võiks tähendada see, kui tugigrupis käivad lapsevanemad?» kirjutab stsenarist Eleonora Berg sarja tutvustuseks.

Sarjas tehib pooljuhuslikult spontaanne tugigrupp – Anonüümsed Lapsevanemad –, kus käivad koos emad ja isad. Keegi neist ei soovi avalikult tunnistada, et on selles rollis hädas või lausa läbi kukkunud. Olla ema või isa – seda peaks ju iga inimene oskama? Aga ei oska. Nii otsustavadki kolm noort naist luua tugigrupi. Nende üllatuseks selgub, et lapsevanemaid, kes peavad end samamoodi läbikukkunuks, on rohkem kui oodatud ning naljaga pooleks loodud grupist saab aja jooksul omamoodi eksklusiivne klubi, kuhu kuulumine võib ühel hetkel olla elu ja surma küsimus.

Hoogne ja humoorikas telesari toob ekraanile värsked näod ja ehedad emotsioonid, erinevad žanrid vahelduvad nii, nagu see on ka päris elus: kord on kõik hästi, siis jälle löövad lained üle pea kokku. On armastust ja vihkamist ning jagub ka saladusi.

Sarja peaosades astuvad üles Britta Soll, Karolin Jürise, Laura Kukk ja Doris Tislar, läbivates kõrvalosades mängivad Ott Kartau, Lee Trei, Margo Teder, Hilje Murel, Margus Jaanovits, Kristjan Kasearu, Ingmar Jõela, Angelika Mikk, Klaudia Tiitsmaa, Merle Parts, Lauri Liiv, Külli Reinumägi jt. Lavastaja Toomas Kirss, režissöör Mirjam Marjatta Olesk, operaator Martin Randalu.

Tagasi üles