VIDEO ⟩ Kaks miljonit aastat kestnud paduvihm sillutas teed hiidsisalikele

Meri ja vihm. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Kliimateadlaste ja paleontoloogide sõnul leidis triiase ajastul 233 miljonit aastat tagasi aset kliimamuutus, mis tõi kaasa liikide väljasuremise ja uute liikide tekkimise.

Siis oli supermanner Pangea, tekkisid kaks miljonit aasta kestnud paduvihmad ja tormid, teatab livescience.com.

Fossiilide leiud kinnitasid, et muutuste tingimustes suri välja kolmandik mereloomi ning suur osa maismaaloomadest ja taimedest.

Kuna loodus ei salli tühja kohta, siis tekkisid uued liigid hiidsisalike ja teiste suurte loomade näol. Siis ilmusid ka nende loomade esivanemaid, kes on alles praegusel ajal.

«Nii väljasuremine kui uute liikide tekkimine toimus väga kiiresti, eriti triiase viimasel perioodil 237 – 227 miljonit aastat tagasi. Meredesse ilmusid korallid ja plankton, maismaaloomadest konnad, sisalikud, krokodillid ja kilpkonnad. Täiesti uueks liigiks olid dinosaurused ehk hiidsisalikud,» selgitas Wuhanis asuva Hiina geoteaduste ülikooli geoloog Jacopo Dal Corso.

Hiidsisalikud domineerisid järgnevad 150 miljonit aastat.

Hiidsisalikud. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Dal Corso sõnul tekkisid ka mitmed uued puuliigid, kaasa arvatud okaspuud, olles viiteks tulevastele aegadele.

Mis tekitas maailma muutnud pikaajalise paduvihma? Teadlaste sõnul said nad juhtunu kohta viiteid Wrangellia nime kandvalt laavaväljalt, mis asub Kanada lääneosas. On näha, et miljoneid aastaid tagasi oli seal palju aktiivvulkaane, mis purskama hakkasid ja purskasid väga pikka aega.

Vulkaanipursetega sattus atmosfääri vähemalt 5000 gigatonni süsinikku, mis on sadu kordi rohkem kui tänased globaalsed aastased heitekogused.

Ookeanide vesi aurustus osaliselt, muutes suured veekogud happelisemaks, tekkis rohkem niiskust, hakkasid kasvama vihmametsad ja igapäevased paduvihmad said normiks. Palju liike hukkus, sillutades teed uutele taimedele ja loomadele, kaasa arvatud hiidsisalikele.

Teadlaste sõnul tuleb veel uurida triiase ajastu kohta, kuna tegemist oli murdelise ajastuga. Nad arvavad, et lisaks Wrangelliale võis ka mujal vulkaanipurskeid aset leida.

Tegemist on väljakutsega, sest suur osa triiase vulkaane on ammu maapinda vajunud.

Uurijate sõnul hävitab meie pidevalt muutuv planeet iseennast, jättes siiski juhtunu kohta vihjeid, milleks on kivid ja luud.

Lõpuks kaks miljonit aastat kestnud vihm lakkas ja saabus hiidsisalike domineerimise ajastu. Need roomajad elasid meie planeedil triiase ajastu lõpust kuni kriidiajastu lõpuni 65 miljonit aastat tagasi.

Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Triias vastab ajavahemikule 251 - 199 miljonit aastat tagasi.

Triias kuulub Mesosoikumi aegkonda. Triiasele eelneb perm ja järgneb juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks: alam-triias, kesk-triias ja ülem-triias.