Pimedate Ööde filmifestivali teise tänavuse elutööauhinna laureaat on maailmakuulus feministlik Saksa filmirežissöör Margarethe von Trotta.
TUNNUSTUS ⟩ PÖFF pärjab Saksa filmikunsti esifeministi elutööauhinnaga
Tänavu 78. sünnipäeva tähistanud Trotta kerkis esile 1970ndatel koos saksa filmi uue lainega, olles Rainer Werner Fassbinderi, Werner Herzogi, Alexander Kluge, Wim Wendersi ja teiste nüüdseks klassikuteks saanud meesrežissööride kõrval kõige olulisem naislavastaja. «Maailma tähtsaim feministlik filmitegija,» on tema kohta öelnud teedrajava, naiste rolli filmitööstuses käsitleva ülevaateteose «Reel Women» autor Ally Acker.
Ingmar Bergmani varajastest filmidest mõjutatud Trotta tegi oma režissööridebüüdi 1975. aastal, kui ta lavastas koos oma toonase abikaasa Volker Schlöndorffiga filmi «Katharina Blumi rüvetatud au». Tema esimene iseseisev lavastajatöö oli kolm aastat hiljem valminud «Christa Klagesi teine ärkamine». Rahvusvaheline läbilöök tuli 1981. aastal filmiga «Marianne ja Juliane», mis tõi Trottale esimese sõjajärgse naislavastajana Veneetsia filmifestivali Kuldlõvi. Hiljem on tema filmid kandideerinud korduvalt Berliini Kuldkarule ja Cannes'i Kuldsele Palmioksale.
Kokku on Trotta ligemale 20 filmi autor. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad veel «Õed» (1979), «Rosa Luxemburg» (1986), «Hirm ja armastus» (1988), «Rosenstrasse» (2003) ja «Hannah Arendt» (2012). Tema psühholoogiliste filmide peategelasteks on enamasti naised, kes puutuvad kokku repressiivse riigiaparaadiga või kes julgevad selle vastu välja astuda. Sõjajärgse Saksamaa ajalugu ja ühiskondlik areng saavad neis tähenduse naiste ainulaadsest perspektiivist vaadatuna.
PÖFFi juhi Tiina Loki sõnul on Trotta maailma filmikunstis unikaalne nähtus. «Ta tõusis ühena esimestest naislavastajatest absoluutsesse tippu ajal, kui filmitööstus oli veel meeste mängumaa, väljendades erakordselt jõuliselt naise vaatepunkti,» ütles ta.
Margarethe von Trotta elutööle on pühendatud ka filmi «Marianne ja Juliane» erilinastus, mis leiab aset pühapäeval, 22. novembril kell 18 kinos Coca-Cola Plaza. Teose, mis on saanud inspiratsiooni vasakäärmusliku terroriorganisatsiooni Punaarmee Fraktsioon liikme Gudrun Ensslini ja tema õe Christiane eluloost, arvas Briti Filmiinstituut 2018. aastal kümne olulise feministliku filmi sekka. See oli ka Veneetsia festivali võidufilm.
Lääne-Saksamaa, 1970ndad. Juliane kohtub oma õe Mariannega, kes on elanud põranda all, süüdistatuna terroristlikus rünnakus. Kaks õde on küll lähedased, kuid ei ole enemasti ühel meelel. Õige varsti pärast seda Marianne vahistatakse ja Juliane külaskäigud tema juurde lõppevad kibestumisega. 1977. aastal sureb Marianne vanglas. Juliane keeldub uskumast ametlikku versiooni, mille järgi sooritas õde enesetapu. Ta tahab tõde päevavalgele tuua.
Traditsiooniliselt annab PÖFF välja kaks elutööauhinda: ühe Eesti, teise välimaa filmitegijale. Festivali tänavu esimese, Eesti elutööauhinna sai filmioperaator Alar Kivilo.
Pimedate Ööde filmifestival kestab 29. novembrini. Festivali külalisriik on tänavu Saksamaa ja fookuses saksa uus film.
Kuidas PÖFFi filme vaadata?
24. Pimedate Ööde filmifestival leiab aset 13. novembrist 29. novembrini kombineeritud kujul – filme saab esimest korda vaadata nii kinodes kui ka virtuaalselt üle kogu Eesti.
6.–8. novembrini on kõigi kinodes toimuvate PÖFFi seansside piletid müügil 5-eurose soodushinnaga. Ka virtuaalsete seansside pileteid saab osta alates 6. novembrist ja nende hinnaks on 8 eurot.
Virtuaalne PÖFF jõuab publikuni veebiplatvormide Shift72 ja Elisa Stage vahendusel.
PÖFFi esitlevad Elisa ja Nordic Hotel Forum. Festivali meediapartner on Postimees.